Eesti panus euroala päästemehhanismi on suhestatuna riigi SKPsse kõige suurem – 13,8%. Vähim panustab Luksemburg – 4,7% SKPst.
Eesti 1,995 miljardi eurone garantiikohustus moodustab 13,8 protsenti riigi SKPst. Üle kümne protsendi SKPst on kohustus ka Slovakkial (11,7%), Maltal (11,3%), ise abi vajanud Portugalil (11,3%) ja Sloveenial (10,3%).
Ainsana on panus alla viie protsendi SKPst Luksemburgil (4,7%). Saksamaa panus on 8,5 protsenti SKPst ja Prantsusmaal 8,2%. Soome panus on 7,8% riigi SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev juhtisid rahanduskomisjoni istungil tähelepanu sellele, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
“Suur nõudlus viitab Balti võlakirjaturu küpsusele.”
Riias asuva Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project lõpetas edukalt oma üheksanda võlakirjaemissiooni, kaasates 9,12 miljonit eurot. Lõplik maht ületas märkimisväärselt algselt seatud 3 miljoni euro suuruse eesmärgi, mis peegeldab investorite tugevat usaldust projekti arenduse ja pikaajalise potentsiaali osas Balti ärikinnisvara turul.