Eesti panus euroala päästemehhanismi on suhestatuna riigi SKPsse kõige suurem – 13,8%. Vähim panustab Luksemburg – 4,7% SKPst.
Eesti 1,995 miljardi eurone garantiikohustus moodustab 13,8 protsenti riigi SKPst. Üle kümne protsendi SKPst on kohustus ka Slovakkial (11,7%), Maltal (11,3%), ise abi vajanud Portugalil (11,3%) ja Sloveenial (10,3%).
Ainsana on panus alla viie protsendi SKPst Luksemburgil (4,7%). Saksamaa panus on 8,5 protsenti SKPst ja Prantsusmaal 8,2%. Soome panus on 7,8% riigi SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev juhtisid rahanduskomisjoni istungil tähelepanu sellele, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.