Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestil suurim panus
Eesti panus euroala päästemehhanismi on suhestatuna riigi SKPsse kõige suurem – 13,8%. Vähim panustab Luksemburg – 4,7% SKPst.
Eesti 1,995 miljardi eurone garantiikohustus moodustab 13,8 protsenti riigi SKPst. Üle kümne protsendi SKPst on kohustus ka Slovakkial (11,7%), Maltal (11,3%), ise abi vajanud Portugalil (11,3%) ja Sloveenial (10,3%).
Ainsana on panus alla viie protsendi SKPst Luksemburgil (4,7%). Saksamaa panus on 8,5 protsenti SKPst ja Prantsusmaal 8,2%. Soome panus on 7,8% riigi SKPst.
Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev juhtisid rahanduskomisjoni istungil tähelepanu sellele, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
Kaasatud raha investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse
Läti üks olulisemaid investeerimisettevõtteid ja mitme börsiettevõtte suuromanik ALPPES Capital pakub Eesti, Läti ja Leedu investoritele nelja-aastase tähtajaga võlakirju. Võlakirjade aastane intressimäär on 8,75% ja intressi makstakse iga kuu. Märkida saab 17. novembrini.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.