19. juulil 2011 algab AS Baltika aktsiate avalik pakkumine.
Kokku pakutakse investoritele kuni 4 300 000 väljalastavat uut aktsiat. Pakkumise täies mahus lõpuleviimise järgselt on firma aktsiakapital 25 056 395 eurot, mis jaguneb 35 794 850 lihtaktsiaks nimiväärtusega 0,70 eurot.
Pakkumise käigus pakutakse aktsiaid aktsionäridele, avalikkusele Eestis ning kutselistele investoritele Eestis ja väljaspool Eestit. Tagamaks aktsionäridele eesõigus märkida pakutavaid aktsiaid võrdeliselt neile juba kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga, jaotati aktsionäridel, kes seisuga 11. juuli 2011 kell 23.59 olid kantud Eesti Väärpaberite Keskregistri poolt peetavasse äriühingu aktsiaraamatusse, iga neile nimetatud hetkel kuulunud äriühingu aktsia kohta 1 märkimise eesõigus. Kokku emiteeriti aktsionäridele 31 494 850 märkimise eesõigust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
KJK Fund Sicav-SIF kohustub lepingu järgi märkima 2 142 857, E.Miroglio S.A. 2 157 143 ja East Capital Baltikum Fund 333 000 pakutavat aktsiat.
Aktsiate pakkumishind on 0,7 eurot.
Seotud lood
Sama jutt, mida räägitakse Kreeka kohta, käib ka Baltika kohta, ainult väiksemas mastaabis, kommenteeris ettevõtja Jüri Mõis ettevõtte Baltika seisukorda.
Vähemalt miljon aktsiat omav Baltika suuraktsionär on andnud sisse müügikorralduse miljonile aktsiale hinnaga 5 eurot tükk.
13. juulil toimunud nõukogu koosolekul otsustas Baltika lükata edasi aktsiate märkimise alguskuupäeva ja tasumise päeva, kuna emissiooni garanteerijate hulk on suurenenud.
Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et käes on murdehetk, kus selgub Baltika lõplik saatus ning jätkamiseks ei piisa vaid järjekordsest rahasüstist.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.