Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul puuduvad Eestis, erinevalt enamikust välisriikidest, spetsiifilised projekteerimisnormid, mida oleks võimalik kasutada evakuatsiooni lahendamiseks piiratud liikumisvõimega inimesi koondavates asutustes. "Evakuatsiooni seisukohalt on aga väga oluline arvestada hoone kasutajate arvu ja nende liikumisvõimet, kuna need faktorid määravad ära inimeste liikumise kiiruse ning evakuatsiooniaja pikkuse," kommenteeris Tabur.
Uuringutulemustele tuginedes tehakse ettepanek luua tervishoiu- ja hoolekandeasutuste spetsiifikaga arvestatav projekteerimisnorm, mille aluseks peab ilmtingimata olema asutuse kasutajate arv ja nende liikumisvõime.
Uuringu tegijate hinnangul tuleb luua õiguslik seos projekteerimis- ja evakuatsiooni planeerimise etappide vahel, et ei tekiks olukorda, kus juba hoone projekteerimise faasis seatakse selle tulevased kasutajad võimaliku tulekahju korral suuremasse ohtu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuring tehti Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö "Etapilise evakuatsiooni lahendus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes" raames. Uuringu tegi magistrant Leonid Pahhutsi Põhja-Eesti Päästekeskuse peainspektor Vassil Hartšuki ja professor Feliks Angelstoki juhendamisel. Oma magistritöö eest pälvis Pahhutsi akadeemia endise rektori Priit Männiku antava parima sisejulgeolekualase magistritöö stipendiumi.
Seotud lood
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini