Vajadus arstide koolitamise järele on olemas, kuid vorm, mida praegu kasutatakse, tekitab paljudes inimestes kahtlusi.
Mina käisin juba 2001. või 2002. aastal Postimehes välja sarnase idee, et võiks moodustada Eestis ühe fondi, kuhu teeksid sissemakseid näiteks ravimifirmad ja tervishoiu tehnoloogiat tootvad firmad. Selle mõte oleks koolitada arste ja teadvustada neid kõigist uutest ravivõimalustest. Fond võiks olla arstide ja tervishoiuinimeste endi juhtida, nad ise korraldaksid oma koolitusi, aga ravimifirmadel oleks võimalik need samad summad, mida nad praegu arstide üritustele kulutavad ja mis meis kõigis kahtlusi tekitavad, sinna fondi suunata. Kolm-neli aastat tagasi pöördus üks arstide seltsi juht minu poole ja küsis, kas ma olen veel oma vana idee pooldaja. Siis mul jäi isegi mulje, et võib-olla keegi on hakanud sellist fondi looma, aga ju siis ei ole.
Kas ravimifirmad on sellest huvitatud? Aga mis neil selle vastu võiks olla? Kui ikkagi nende koolituste kaudu arstid uute teadmisteni jõuavad, miks nad ei peaks sellest huvitatud olema? Ravimifirmadel jääks teadmine, et neil ei olegi tarvis üritusi korraldada. Kuigi jah, praegu on nende käed vabamad. Kindlasti ei peaks see olema tellimusasutus, vaid lähtuma arstide-tervishoiutöötajate, mitte ravimifirma vajadustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.