- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,23%311,54
- OMX Riga0,14%904,48
- OMX Tallinn−0,03%2 086,27
- OMX Vilnius−0,25%1 354,18
- S&P 500−1,52%6 672,62
- DOW 30−1,56%46 677,85
- Nasdaq −1,78%22 311,98
- FTSE 100−0,47%10 305,15
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,52
- OMX Baltic−0,23%311,54
- OMX Riga0,14%904,48
- OMX Tallinn−0,03%2 086,27
- OMX Vilnius−0,25%1 354,18
- S&P 500−1,52%6 672,62
- DOW 30−1,56%46 677,85
- Nasdaq −1,78%22 311,98
- FTSE 100−0,47%10 305,15
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle jõu elanud riigid peaksid kärpima
Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma - või midagi sinna vahele vähemalt.
Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda.
Näiteks Kreeka - see abipakett, mis neile anti, on ju juba ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole.
Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata?
Alternatiiv abipaketile oleks kulude kärpimine.
Mina ei näe, et teist valikut oleks - las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda.
See poputamine ja pakettide kokkupanemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse - mina sellesse ausalt öeldes ei usu.
Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta.
Toimetuselt: esmaspäeval selgus, et praeguse seisuga võiks Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi olla 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt tuleks sisse maksta 144 miljonit eurot.
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele