Euroala rahandusministrid otsustasid täna ära 2013. aastast loodava euroala alalise kriisifondi (ESMi) rahastamise – agentuuri Reuters andmeil garantiisid selles fondis enam ei kasutata, 80 miljardit eurot tuleb euroala liikmesriikidel sisse maksta fondi loomisel ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital.
Fondi laenuvõimekus on sellisel juhul 500 miljardit eurot.
Võrreldes praeguse ajutise euroala kriisifondiga EFSF, on ESMist väljastatud abilaenud mõnevõrra odavamad (laenuraha hind pluss 200 baaspunkti kolmeks aastaks väljastatud laenult pluss veel 100 baaspunkti, kui laenu pikkus on üle kolme aasta), vahendas agentuur allikat nimetamata.
EFSFi laenudelt on marginaal praegu 300 baaspunkti kolmeaastase tähtajaga laenudelt ning 400 baaspunkti enam kui kolmeks aastaks võetud laenudelt. Lisaks veel ühekordne tasu 50 baaspunkti ulatuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala riigid on otsustanud suurendada euroala ajutise kriisifondi laenumahtu ning kokku leppinud ka 2013. aastast kehtima hakkava püsiva kriisimehhanismi - kuidas aga kohustused liikmesriikide vahel jagunevad?
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Rahandusminister Jürgen Ligi otsustab täna Brüsselis teiste euroala ministritega, milline on iga riigi osa euroala kriisihaldusmehhanismis.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.