Rootsi pangad protestivad karmimate kapitalinõuete vastu

Pankade vastuargumendiks on konkurentidega võrreldes ebavõrdne kohtlemine.

„Rootsi pangad on hästi kapitaliseeritud ning kui selles osas ei valitse ühtsust muu Euroopaga võrreldes, võib äri mujale minna,“ ütles agentuurile Bloomberg Rootsi pangaliidu tegevjuht Kerstin af Jochnick, lubades jätkata protesti valitsuse ja keskpanga plaanide vastu.

Täna annavad Rootsi laenuturul valitsevatest riskidest Rootsi parlamendi ees aru keskpanga juht Stefan Ingves, rahandusminister Anders Borg ning finantsturgude minister Peter Norman. Ingves, kes aitas Rootsi finantssüsteemi uuesti jalgele upitada pärast 90nendate aastate finantskrahhi ning Borg tahavad Rootsi pankadele suuremaid puhvreid ajal, mil laenukasvu tempo on 9% tasemel ning elamute hinnad on kerkinud kõrgemale ülemaailmse finantskriisi eelsest tasemest.

„Meil on pangad, mis võtavad suhteliselt suuri riske,“ ütles Borg eile ajakirjanikele.

2008-2009. aastal tõid Rootsi suurpankade probleemid kaasa Rootsi krooni nõrgenemise 22%.

Lisaks karmimatele kapitalinõuetele Rootsi pankadele on kaalumisel ka karmimate nõuete kehtestamine suurematele pankadele, mille võimalikud probleemid kujutavad riigi majandusele suuremat ohtu.

Niinimetatud Basel III reeglite järgi tuleb pankadel oma Tier 1 kapital tõsta vähemalt 7%-le. Nordeal on see praegu 10,3%, Svenska Handelsbankenil 13,8%, SEB-l 12,2% ja Swedbankil 13,9%.

Ingves ja Borg tahavad Rootsis karmimate reeglite kehtestamist enne Baseli komitee kehtestatud tähtaega 2019. aastal.

Rootsi valitsuse ja keskpanga ettevaatlikku joont toetavad reitinguagentuurid.

„Oleme näinud ja näeme ka praegu, et poliitilisel tasandil püütakse ohjeldada pead tõstvaid riske nagu jätkuv hinnatõus eluasemeturul, laenurahast kannustatud tarbimine ning eraisikute laenukoormuse kasv. Kuivõrd need jõupingutused aitavad destabiliseerivaid trende vaos hoida – sellel saab olema määrav tähtsus pankade reitingutele pikemas perspektiivis,“ teatas agentuur Standard & Poors läinud nädalal.