• OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • 31.01.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lisaraha pensionideks riigieelarvest

Sotsiaalmaksu pensioniosa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid. Järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Lõhet süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Kasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksude laekumisena.
Pensionisüsteemi kulusid mõjutab ka II samba maksete taastamine. Tänavu võib puudujääk jääda 300 mln euro kanti, edaspidi see suureneb. Defitsiiti saab katta reservide arvel või laenudega.
Riigi prognoositav defitsiit on 1,7% SKPst (võib tulla väiksem). Majandus on tõusuteel, nüüd tuleb parandada eelarvepositsiooni ja väljuda defitsiidiseisust. Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba 2013. aastast. Seega on pensionikindlustuse puudujääki võimalik ja tulebki finantseerida muudest maksutuludest.Seda on tehtud ka varem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu pole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kasvuaastail tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike langustega. Selleks on meil paremad eeldused kui enamikul teistel eurotsooni riikidel - väikese laenukoormuse intressikulu on väike. On arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, u 600 mln eurot. Meil on võimalik seesama summa - tuleb see siis käibemaksu või muude tulude arvel - kasutada eelarve muude artiklite, sh pensionikulude katmiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele