Euroalal võlgadega hätta jäänud riikide abistamiseks loodud Euroopa Finantsstabiilsusfond (EFSF) plaanib oma esimesed võlakirjad emiteerida jaanuaris, et rahastada Iirimaa abipaketti, ütles fondi tegevjuht Klaus Regling.
EFSF võib emiteerida võlakirju 5 miljardi – 8 miljardi euro väärtuses, ütles Regling täna Singapuris.
Enamus võlakirju müüakse tõenäoliselt Euroopas, samas kui huvi on ilmutanud ka Aasia ja Lähis-Ida investorid, vahendas agentuur Bloomberg.
„Olen kõnelenud umbes 150 suurema investoriga,“ ütles Regling. „Enamuse võlakirju ostaksid Euroopa investorid. USA investorid ilmselt mitte eriti palju, sest USA jooksevkonto on defitsiidis ja nad vajavad raha ise.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
EFSFi osa 28. novembril Iirimaa toetuseks kokku lepitud abipaketis on 17,7 miljardit eurot.
Aasia ja Lähis-Ida investoritele on EFSF uus võimalus oma investeeringuid AAA reitinguga varadesse mitmekesistada, ütles Regling. „Sel põhjusel on nad üsna huvitatud.“
EFSFi võlakirjade tootlus kujuneb veidi kõrgem Saksamaa tasemest, ütles Regling.
Regling möönis, et turgudel on hetkel palju ärevust, kuid ütles, et on vale väita, et Euroopa laguneb ja euro on kadumas.
„Euroopa on viimastel kuudel rakendanud meetmeid võlakriisiga toimetulekuks ning näidanud, et euro kaitsmisega on tõsi taga,“ ütles Regling.
Euroala riikide võlakirjade suureks kärisenud intressimäärade vahed on Reglingi sõnul märk sellest, et investorid on pagenud väiksema riskiga varadesse. Sellega peaks aga olema väga ettevaatlik, et tõlgendada seda kui märki kasvanud maksejõuetuse riskist, ütles Regling.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) esimesele võlakirjamüügile laekus 500 pakkujalt ostusoove kokku 44,5 miljardi euro suuruses summas.
Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid pühapäeva õhtul kokkuleppele Iirimaale 85 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamises.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.