Advokaat: advokatuur ja riigikohus ennetusliku trahvimise vastu

"Sellise karistusliku hüvitise sisse toomine on meie õigusele võõras ja puudub ka vajadus selle järele," ütles ta. Raidla Lejins & Norcous partneri sõnul on väidetavalt probleemiks see, et kahju kannatajad saavad liiga vähe raha, kuid moraalset kahju ei saagi joonlauaga mõõta. "Ka praegu saaks kohtunikud välja mõista suuremaid summasid, kui nad õigeks seda peaks," lisas ta. 

Kuigi advokatuur ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja isegi riigikohus on seaduseelnõu vastu, pole sellest abi. "Sellest ei ole mingit abi. Kui ministeerium võtab midagi pähe, siis nad lähevad ka lõpuni," ütles Nõmper.

Advokaatidele ja kohtutele tähendaks seadusmuudatus aga rohkem tööd. "Praegu üks põhjus, miks laimamise kaasuseid kohtus vähem on see, et hüvitised, mida võidu korral saadakse, on väga väikesed. Näiteks Leedo (Vjatšeslav Leedo kaebas kohtusse Delfi, kuna teda solvati artikli kommentaarides – toim.) sai nende vulgaarsuste eest 5000 krooni. Kohtukulud lähevad ka suuremaks kui 5000, kuigi osad neist kompenseeritakse," rääkis Nõmper. Siiski võib tema sõnul prognoosida, et tulevikus pöördutakse kohtusse rohkem. 

Kui seadus vastu võetakse, saab lisaks moraalse kahju hüvitamisele nõuda välja ka ennetava hüvitise, mis peaks ära hoidma tulevikus teistkordse au ja väärikuse teotamise. Kas võib öelda, et mittejuriidilises mõttes on ennetava trahvi puhul tegu justkui ühe sama laimamise eest kahekordse karistamisega? "Mittejuriidiliselt võib teda nii nimetada, juriidilises mõttes puudub kahekordne karistamine, kuna ülejäänud kahju hüvitise elemendid on suunatud esialgse olukorra taastamisele, mitte karistamisele ning kriminaalkorras ei ole laim ja solvamine enam karistatav alates 2002. aastast," selgitas Nõmper.