Neljapäeval läheb riigikogus teisele lugemisele võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab muuhulgas kohtule voli võla kustutamiseks.
Eelnõu kohaselt võetakse seadus vastu kolmapäeval ja see jõustub 5. aprillil 2011. aastal. Eelnõud on meedias mitme institutsiooni poolt kritiseeritud ja nimetatud populistlikuks valimispropagandaks, mis tegelikult ei lahenda ühtegi probleemi.
Võlakaitse seaduse on ette valmistanud riigikogu õiguskomisjoni juurde eelmise aasta lõpus moodustatud töörühm, kuhu kuulusid erinevate huvigruppide, ministeeriumide ja ametkondade ning suurimate fraktsioonide esindajad.
Eelnõu teksti ja seletuskirja saab lugeda riigikogu koduleheküljel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Järgmisel nädalal võtab riigikogu tõenäoliselt vastu võlakaitse seaduse, mis peaks senisest paremini reguleerima eraisikute suhteid võlausaldajatega ning kaitsma eluasemelaenu võtnud, kuid raskustesse sattunud peresid pankade võimu eest. Lisaks pankadele hakkab aga uus seadus reguleerima ka paljude teiste ettevõtlusvaldkondade suhteid eraisikutega.
Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie tõdes, et vaja oleks kokku leppida reeglites, kuidas makseraskustesse sattunud koduomanikke on võimalik aidata.
Riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL) ei arva, et võlakaitse seaduse tõttu laenud kallinevad, küll aga peaks eelnõu vastuvõtmisega tekkima täiendav stiimul finantsriskide tõhusamaks kaalumiseks.
Makseraskustes inimeste hädast väljaaitamiseks mõeldud võlakaitse seaduse eelnõu ei puuduta mitte ainult kodulaene, selle abil saab ümber kujundada kõiki lepingulistest suhetest tekkinud kohustusi.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.