Buumiaegses majandusolukorras oli head töötajat raske enda juurde tööle saada ning seetõttu ei pööranud tööandjad eriti suurt tähelepanu palga- ja boonustingimuste selgeks rääkimisele ja fikseerimisele.
Lisatasude kehtestamisest sai üsna levinud praktika ning juhtivtöötajate motiveerimiseks hakati pakkuma ka optsioone. Kuna majanduses ei paistnud sel hetkel tumedamaid aegu tulemas, ei pööratud tähelepanu sellele, mida motivatsioonipakettide lubamine võib kaasa tuua majandustulemuste allamäge minemisel.
Pühendades veidi enam aega optsioonide realiseerimise tingimuste täpsele läbirääkimisele ja fikseerimisele ning tagajärgede selgitamisele, hoiavad ettevõtjad kokku aega ja raha. Kohtus asjade selgeks rääkimise peale kulutatakse tihti mitu korda rohkem raha ja aega, kui on sellest saadav kasu. Ei soovita jääda selle peale lootma, et kõrvalseisev isik (kohtunik), kes ei osalenud kokkulepete sõlmimise juures, tõe välja selgitab. Tööandjad peaksid ülaltoodud teemadele rohkem tähelepanu pöörama ning arvestama, et kui ka kokkulepped on juba varem sõlmitud, siis nende selgeks rääkimiseks ja täpsustamiseks ei ole veel hilja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.