Insener-tehnoloogi Konstantin Trofimenko sõnul on olemas tehnoloogia, mis lubab Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist.
„Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et peab põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Trofimenko.
Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli nn teise sordi põlevkivist, mille osakeste läbimõõt on 25-125 millimeetrit. Kaevandatud põlevkivi sorteerimisel ja sõelumisel tekivad aga ka peenemad tükid nn kolmandast sordist, mille läbimõõt on 0-25 mm ja mis ei sobi õli tootmiseks KKT poolt kasutavates seadmetes ning mida lihtsalt ladustatakse.
Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab just kolmanda sordi põlevkivi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku!“ rõhutas Trofimenko.
Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale ei tohi Eestis kaevandatava põlevkivi maht ületada 20 miljonit tonni aastas. Iga-aastast 500 tuhande tonni kolmanda sordi põlevkivi ladustamist võib selles kontekstis pidada barbaarsuseks Eesti loodusressursside suhtes, märkis insener.
Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.
Tehnoloogia on välja töötatud ja edukalt kasutusel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on ammu tuntud ka Eestis nii Tallinna Tehnikaülikooli ja Põlevkivikeemia Instituudi teadlastele kui ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuste tehnoloogidele, sealhulgas ka KKT juhtkonnale, lisas Trofimenko.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kiviõli keemiatööstuse ja ümberkaudsete maaomanike pikk vaidlus võib tööstuse aasta lõpuks seisata.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul teavad nad, et Kiviõli Keemiatööstusel võib põlevkivi otsa saada, sellepärast tegi linn pöördumise ministeeriumide poole, et küsida, mis saaks sel juhul linnast.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ loobus põlevkivikarjääri laiendusest, mille pakkus eelmisel nädalal olukorra lahendusena välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning mille kohaselt saanuks ettevõte jätkata tootmist terve järgimse aasta vältel.
Rikaste TOPis figureerivatele isale-pojale Toomas ja Raivo Tammele kuuluva Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) põlevkivikarjääri laienduse teele jäävate maatükkide üks omanikest Nikolai Reisman väidab, et jutt tehase kinni panemisest on pelgalt selleks, et iga hinnaga riigilt välja pressida soodustus.
Kui paljudele ettevõtetele mõjusid koroona-aastad laastavalt, siis leidub ka neid, kes just keeruliste aegade kiuste uutele ettevõtmistele hoo sisse said. “Meile oli see aeg õnnistus ja õnn oli ka see, et leidus inimesi, kes kriisihetkel gaasi põhja vajutasid, mitte ei pidurdanud,” ütleb Marit Ilison Creative Atelier’ asutaja ja loovjuht Marit Ilison, kes kogu maailma lukku keeranud koroonaajal ruumide loomisele ümber häälestus ning kes võib täna julgelt öelda, et just tema on mitmete Tallinna palavalt armastatud restoranide sisekujunduste looja.