See, et Henkeli kontsern on otsustanud mitmed tootegrupid Eestisse kolida, tähendab usaldust meie majanduse ja rahasüsteemi vastu, ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane.
„Ma ei tea Henkeli otsuste tegemise tagapõhja, aga ma arvan küll, et neid otsuseid on ehk natuke toetanud ka viimasel ajal üha kõvemini kõlavad jutud Eesti eurole üleminekust,“ lausus Rebane. „Ja ma südamest loodan, et tulemas on teisigi firmasid.“
Henkeli kontsern avas Tartus kolm nädalat tagasi Ceresiti ehitussegude tehase ja täna teatas Henkel, et tõi vuugitäitematerjali Makroflexi tootmise Soomest Eestisse.
Samas möönis Rebane, et Makroflexi kui peamiselt eksporti mineva toodangu ületoomine Soomest Eestisse on midagi muud, kui tuua Eestisse näiteks kohalikule turule mõeldud ehitusmaterjalide tootmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Meil on tootmisvõimsust endalgi piisavalt üle,“ rääkis Rebane. „Konkurents on väga suur ja ma ei näe, et ehitusmaterjalide hinnad saavad veel allapoole minna. Minu arvates maksvad paljud ehitusmaterjalide tootjad praegu tootmisele peale. Päris uuele tulijale tähendaks Eestisse tulek suuri investeeringuid ja praegu ei ole kuidagi mõistetav, kuidas oleks neid investeeringuid võimalik tagasi teenida.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Henkel Makroflex kolib oma Soome tootmise Eestisse, lähitundidel avaldatakse täpsem pressiteade.
Olen juba ammu mõelnud, et miks nad hoiavad töös kahte tehast nii väikese vahemaa taga, kommenteeris konkurent, OÜ Krimelte juht Jaan Puusaag uudist, et Henkel Makroflex tõi oma tootmise Soomest Eestisse.
Henkel Makroflex AS sulges Soomes Oittis tegutsenud tehase ning koondab kogu oma ehitusvahtude- ja silikoonide tootmise Pärnu tehasesse, millesse tänavu investeeritakse kuni 8 miljonit krooni ning plaanis on tehast järgnevatel aastatel veelgi laiendada.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.