16 eurotsooni kuuluva riigi juhid kiitsid öösel vastu 8. maid heaks kriisivastase fondi loomise, mis peaks pehmendama valitsusvõlgade kasvamise mõjusid pehmendama, kirjutas Wall Street Journal.
Konkreetsete meetmete väljatöötamiseks läheb juba esmaspäeval, 10. mail.
Hetkel pole veel selge, millistest allikatest kriisifondi rahastatakse. Üheks rahastajaks võib olla Euroopa Komisjon. Teise võimalusena nähakse seda, et Euroopa Keskpank ostab eurotsooni valitsuste võlakirjad ära.
Uudisteagentuuri AFP andmetel ulatub kriisifondi maht 70 miljardi euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
16 eurotsooni riigist pole valitsussektori võlakoormuse ja riigieelarve defitsiidiga hädas mitte üksnes Kreeka, vaid tervelt 13 riiki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi osaleb pühapäevasel Euroopa Liidu rahandusministrite kriisikohtumisel.
ERGO pensionifonid on riskipositsioonide suurendamise peatanud kuni olukorra selginemiseni, Kreeka võlakirju seal ei ole, ütles ERGO pensionifondide fondijuht Siim Valner Äripäevale.
Soome rahandusminister nõuab Brüsselis toimuval erakorralisel nõupidamisel rangeid sanktsioone riikidele, mis astuvad riigieelarve defitsiidi normidest üle, kirjutas dp.ru.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.