Kreekale lubatud 45 miljardi euro asemel võib riigi tegelik abivajadus küündida kuni 80 miljardile eurole, ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber eile Saksamaa parlamendisaadikutele.
Sellest võib järeldada, et Kreeka finantsseis on arvatust kehvem, kirjutas Wall Street Journal.
Weber, kes on tõenäoline Jean-Claude Trichet' mantlipärija Euroopa Keskpanga juhi kohal, ütles, et Kreeka olukord halveneb ning „numbrid muutuvad pidevalt“, vahendasid lehe allikad.
Weber väljendas kohtumisel muret, et suur osa Kreeka elanikkonnast ei hooli või ei anna endale aru, kui raskes seisus nende võlgade all lookas riik on. Saksamaa on mures raskustesse sattunud euroala riikide abistamise võimaliku maksumuse pärast, vahendas Bloomberg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saksamaa keskpank keeldus kommenteerimast.
Euroala riikide laenud Kreekale võivad sisaldada selgeid tingimusi, mis seovad väljamaksed konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide täitmisega, ütles täna Berliinis Saksamaa aserahandusminister Jörg Asmussen.
ELi valitsused ei kavatse osta Kreeka võlakirju, vaid koondaksid oma abilaenud Kreekale ühte „potti“. Saksamaa puhul annaks Kreekale laenu riigile kuuluv arengupank KfW, millele Saksa riik annab oma garantii.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna telesilla vahendusel toimunud kriisikohtumisel täpsustasid euroala rahandusministrid Kreeka võimaliku abilaenu tingimused.
Kreeka alustab täna IMFi ja Euroopa Liidu esindajatega läbirääkimisi 45 miljardi euro suuruse abilaenu tingimuste üle, kuid mitmete analüütikute hinnangul on see vaid ajutine lahendus.
Kreeka võlakirjade hind langes ning tulusus, mida investorid nõuavad, kerkis täna kõrgeimale tasemele 1998. aastast, samal ajal kui Islandi vulkaani tuhapilve tõttu lükkus edasi Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajate saabumine Ateenasse.
Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde esitas täna valitsusele eelnõu riigi 2010. aasta eelarveseaduse täiendamiseks, mis näeb ette võimaluse laenata Kreekale tänavu kuni 6,3 miljardit eurot.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.