Võlakaitse seaduse jõustudes laenude omafinantseeringu nõue võib kasvada, kuid see võib mõjuda negatiivselt pankade võimele tulu teenida, märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.
"Risk eksisteerib, et tulevikus laenude omafinantseeringu nõue võib kasvada," tõdes Kessler. "Jättes kõrvale võimaluse, et seaduse mõju ei oma või suurendab pankade võimet tulu teenimiseks, võib seadus mõjuda negatiivselt pankade võimele tulu teenida," lisas ta.
Kessler sõnas, et küsimus on, kas see „antakse klientidele edasi” veidi suurenenud raha hinna, teenustasude ja vähenenud hoiuseintresside näol või absorbeerivad pangad ise löögi.
"Viimasel juhul on finantsjärelevalve mureks, et absorbeerimine toimuks moel, et ohtu ei satuks panga maksejõulisus ja finantsstabiilsus üldiselt," sõnas Kessler.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui võlanõuete vähendamine muutub segasemaks, siis näen ohtu, et tekib palju pahatahtlikke petuskeeme võlgadest vabanemiseks, ütles Bigbanki juhatuse esimees Targo Raus.
Makseraskustes inimeste hädast väljaaitamiseks mõeldud võlakaitse seaduse eelnõu ei puuduta mitte ainult kodulaene, selle abil saab ümber kujundada kõiki lepingulistest suhetest tekkinud kohustusi.
Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie tõdes, et vaja oleks kokku leppida reeglites, kuidas makseraskustesse sattunud koduomanikke on võimalik aidata.
Eeldatavasti sügisel jõustuva võlakaitse seaduse teravaim mõju tulevastele laenajatele on omafinantseeringu nõude suurenemine, ütles Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.