Lauristin: majanduskriis teravdas inimarengu probleeme

„Majanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemid on proovikiviks Eesti suutlikkusele senist arengurada kriitiliselt hinnata ning tõhusalt vajalikke korrektiive teha,“ ütles EIA 2009 peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

„Vaja on määratleda, millist teed pidi liikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inimvara ja kindlustada sotsiaalse ning kultuurilise jätkusuutlikkuse ka karmides majanduslikes ja poliitilistes tõmbetuultes. Arutlegem siis selle üle, milline heaolu mudel Eestile sobib, mis tagab meie inimeste kõrge elukvaliteedi,“ rääkis Lauristin.

Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls leiab, et Eesti Inimarengu Aruanne 2009 tähistab omamoodi 21. sajandi lõppevat aastakümmet. „Eesti on läbi teinud hämmastava arengu, mis on kantud eelkõige välistest arengueesmärkidest, et tagada meie majanduslik ja välispoliitiline julgeolek. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO, Schengeni ja WTO liikmeks. Peagi ühineb Eesti OECD-ga, samuti on sündimas otsus Eesti ühinemiseks eurotsooniga, mille nimel 2009. aastal on pingutanud ilmselt igaüks meist."

Mühl küsib, et kas uuel aastakümnel, kui on täitumas meie jaoks olulised välised arengueesmärgid, ei oleks aeg keskenduda meie sisemistele arengueesmärkidele, et tagada Eesti arenguvõime? "See on poliitiliste valikute, kuid eelkõige ühiskonnas valitsevate hoiakute ja mõtteviisi küsimus,“ annab ta ise vastuse.

Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.