WSJ: Kreeka kriisiplaan looks euroalal võlaliidu

Kui Berliin garanteerib Ateena võlad, eeldavad turud sellest, et euroliit seisab ka Itaalia, Portugali, Hispaania ja ülejäänud riikide võlgade taga, väitku poliitikud pealegi vastupidist. Saksamaa võlareiting on hea, kuid kõigi euroala võlgade garanteerimiseks sellest ei piisa.

Just need kartused ajendasid Saksamaad Maastrichti lepingusse suruma klauslit, mis ei kohusta teisi euroala riike hätta sattunud riigile appi minema, koos piirangutega eelarvedefitsiidile ja riigi võlakoormale. Paraku oli Saksmaa ise riik, mis juba 2003. aastal eelarvedefitsiidi kriteeriumi rikkus ning valdavalt on ka teistel riikidel stabiilsusnormid täitamata.

Kreekal on ruumi kulusid kärpida küll, kirjutab leht. Avaliku sektori kulutused on paisunud 52%le SKPst 45 protsendilt kaks aastat tagasi. Kärped mõjutavad küll negatiivselt SKP numbrit, kuid see on parem lahendus kui maksude tõstmine. Endise IMFi ökonomisti Kenneth Rogoffi hinnangul on varimajanduse osakaal Kreekas 30% ning kui makse tõsta, kasvaks selle osakaal veelgi.

Kui sakslased mõistaksid, kui rumal on Kreekale päästerõngast anda, oleks järgmine alternatiiv IMF. See ei ole samuti ideaalne lahendus, kuid ideaalseid lahendusi pole tänases kriisis enam jäänud.

Paraku näib tõenäolisem, et Saksamaa ja teised riigid on valmis Kreekale laenu või laenugarantiisid andma. Kui Kreeka saab ülemäärast kulutamist jätkata, lükkab see kriisi vaid edasi, kuid kui see ükskord kätte jõuab, siis juba hullemal kujul, kirjutab leht.

Kreeka kümneaastaste võlakirjade tulusus alanes täna 16 baaspunkti võrra 5,86 protsendile. Saksamaa sama pikkusega võlakirjade tulusus kasvas 4 baaspunkti võrra 3,23 protsendile.