ELi liidrid kaaluvad euroalale kriisiplaani

Kardetakse, et Kreeka ei tule euroala suurima eelarvedefitsiidiga toime – alles eile korraldasid ametiühingud Ateenas suure streigi. Usalduskriis võib levida ka teistesse riikidesse. Kreekast suuremgi risk on Hispaania, hoiatab nobelist Paul Krugman oma blogis.

Nii on turgude pilgud ELi valitsusjuhtide tänasel kohtumisel, millest võtab osa ka Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kes eile arutas võimalikku abi Kreekale euroala rahandusministritega.

"Tippkohtumine on lakmustest," ütles VTB Capitali analüütik Neil McKinnon agentuurile AP. "Kui sealt ei tule võlgade restruktureerimise paketti või päästeplaani, siis surve eurole kasvab," rääkis ta.

Saksa valitsusametnike kinnitused, et abikava kaalutakse, on turgudele taas optimismi toonud ja Kreekale laenuraha odavamaks teinud. Samas Saksa võlakirjade hind langes.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy kutsus valitsusjuhid mitteametlikule tippkohtumisele selleks, et arutada ELi uut kasvustrateegiat pärast nn Lissaboni strateegia lõppu, mis pidi EList tegema maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusruumi. Eesmärk on uue strateegiaga enam saavutada, viies majanduspoliitika koordineerimise valitsusjuhtide tasandile.

"Mis kasu on ka kõige paremast plaanist aastaks 2020, kui sinna ei jõutagi, sest Kreeka või Portugali võlapomm lõhkeb," on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse juht Daniel Gros kriitiline. "Arutada tuleks Euroopa valuutaliidu loomist, et oleks lahendus euroala riigi pankroti puhuks," ütles ta ajalehele New York Times.

Päästeplaani suhtes on liikmesriikide seas alles suured erimeelsused – Belgia ja Suurbritannia näiteks toetavad IMFi kaasamist.

Tegemist on pretsedenditu olukorraga euro 11aastase ajaloos, mida poleks kunagi pidanud juhtuma. Riskid on aga liiga suured – muuhulgas on Saksamaa ja Prantsusmaa pankadel arvestav hulk Kreeka valitsuse võlakirju.