DI: Rootsi osa Euroopast, selleks vajame eurot

„Pole selge, mis on majanduslikult Rootsile parim. Ja küsimus polegi selles. Euro on küsimus sellest, kuhu me kuulume,“ nendib leht. Pikemalt keerutamata tuleks tunnistada, et euro on eelkõige poliitiline otsus.

Arvamusküsitluste järgi on 56% vastanuist Rootsi Euroopa Liitu kuulumise poolt. ELi vastaste põhituumik on ca 18%. Alates 2006. aastast on poolehoid kasvanud, enam pole arutelude teemaks kas ELi poolt või vastu.

Toetus ühisvaluutale eurole hakkas taas tõusma läinud aasta novembrist, finantskriisi ajal. SEB peaökonomist Robert Berqkvist kirjutab selle eelkõige Rootsi krooni järsu nõrgenemise arvele. „Avalikkus on seda kogenud kui probleemi, ehkki suur hulk Rootsi firmasid on krooni nõrkusest kasu saanud. Probleemiks on see olnud ka välisreisidel, kus krooni nõrkus väga selgelt kogetav on olnud,“ ütles ta DI-le.

Berqkvisti sõnul ei adu Rootsi avalikkus neid eeliseid, mis Rootsi majandusel on olnud eurost kõrvale jäädes, et Rootsi konkurentsivõime on saanud nõrgast kroonist tuge. Ka ei näi inimesi häirivat euroalal kriisiga kasvanud sisepinged. „Euroalal on mitmel riigil oma rahanduse seisuga tõsised probleemid,“ ütles Berqkvist.

2002. aastast esmakordselt on euro pooldajaid praegu Rootsis rohkem kui vastaseid, vastavalt 44% ja 42%.