Advokaat: huvide konflikti vältimine on finantstegevuse alus

"Huvide konflikti vältimise kohustus on finants- ja konsultatsiooniteenuste osutamisel keskse tähtsusega põhimõte, millega samaväärseks võiks lugeda vaid professionaalse ehk parimate teadmiste kohaselt tegutsemise nõuet," märkis Aavakivi.

Ta kinnitas, et huvide konflikti vältimise kohustus on Eesti finantsõiguses kahtlusteta olemas ning on ka investeerimisfondide seadusesse läbiva põhimõttena sisse kirjutatud. Samas ilmneb paljude selliste põhimõtete puhul Eesti karistusõiguses või kohtueelses menetluses aeg-ajalt, et karistusõigus ei ole muu õigusloomega sammu pidanud ja karistamine võib jääda mõne õigusliku peensuse taha.

Finantsinspektsioon ei soovinud eile selgitada, milliste seadusepügalate vastu Swedbank inspektorite järelduste kohaselt täpselt eksinud on, kuid huvide konfliktiga seonduvat reguleerib investeerimisfondide seadus mitmetes paragrahvides.

Huvide konflikti keeld on Aavakivi hinnangul sätestatud investeerimisfondide seaduse järgnevates paragrahvides: § 54 (fondivalitseja juhtide ja töötajate tegevuspiirangud), § 55 (fondijuhi isik), § 57 (fondivalitseja sise-eeskirjad), § 58 (sisekontroll), § 70 (fondivalitseja kohustused), § 74 (fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise erisused), § 76'1 (kohustusliku pensionifondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine), § 76'2 (kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing), § 151 (pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud), § 254 (indeksfond), § 280 (huvide konflikti vältimine), § 314'1 (huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumine), § 314'2 (huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine).

Eile pärast mõnekuulise menetluse lõppemist teatas finantsinspektsioon, et Swedbank on pensionifondide juhtimisel olnud huvide konfliktis, rikkudes sellega seadust. Praegu tegeleb Swedbank omapoolsete seisukohtade ettevalmistamisega. Homme kohtuvad inspektsiooni ja Swedbanki esindajad menetluse järelduste arutamiseks.