SEB hoiatab turbulentsi eest Läti lati ümber

„Me saame veel näha läbirääkimiste mängu Riia, IMFi ja Euroopa Komisjoni vahel,“ tsiteeris Johanssoni Rootsi uudistebüroo Direkt.

Rootsi rahandusministri Anders Borgi teravad väljaütlemised Läti aadressil pole Johanssoni sõnul üldse imekspandavad, kuna Rootsi on ELi eesistuja riik ning EL on Lätile lubatud 3,1 miljardist eurost juba 2,2 miljardit välja maksnud. Ülejäänud 0,7 miljardit on plaanis samuti veel tänavu välja maksta. Ka IMF on suurema osa oma laenuosast välja maksnud.

Veel on aga välja maksmata Põhjala riikide lubatud 1,8 miljardit eurot. See peaks toimuma 2010. aastal ning Anders Borgi võib vaadata ka kui nende riikide rahandusministrite eestkõnelejat.

SEB hinnangul toimub viimane hääletamine Läti 2010. a eelarve üle alles detsembris, pärast seda, kui oktoobri lõpus esitatakse esimene eelnõu. Johanssoni hinnangul tuleks aga Lätil kärpimisi jätkata.

„Lähiajal pole neil kibedasti raha vaja, kuid perspektiivis küll ja ka diplomaatilisest aspektist on oluline kokkuleppele jõuda,“ ütles ta. Johanssoni sõnul on kinnisvaramaksule vastu seisnud Rahvapartei Borgi kriitika järel asunud uut ettepanekut koostama.

Läti keskpank, mille valuutareservid aasta alguse poole latti kaitstes tänavu kolmandiku võrra kahanesid, on saanud vahepeal oma valuutavarusid täiendada ning need ulatuvad praegu ligi 7 miljardile dollarile. Intressid pankadevahelisel laenuturul on Euriboriga võrreldes kõrgel, kuid oluliselt alla tulnud ning ka sama võib öelda CDSide, ehk riigi maksevõimetuse vastu kindlustamise hinna kohta.

Mikael Johanssoni sõnul SEB riigi pankrotti ei usu. Panga baasstsenaariumi järgi jäävad Balti riikides fikseeritud valuutakursid püsima. Küll aga on kasvanud poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Pall on aga Läti väravas.

SEB hindab, et rohelised võrsed maailmamajanduses hakkavad ilmnema juba ka Balti riikides, eriti Eestis. Eestis algas kohanemine varem, olemas olid reservid ning majandus on avatum – ekspordi osakaal on 75-80% võrreldes 60%ga Leedus ja 40%ga Lätis.

Nn sisemine devalveerimine Balti riikides peab jätkuma, et konkurentsivõime taastuks, kuid SEB hinnangul on Balti riikide valuutakursid ülehinnatud vaid 15-20%, mitte aga 30-50%.

„Kui devalveerimine tuleb, siis peab see olema kontrollitud devalveerimine,“ ütles Johansson, lisades, et EL ei nõustuks suurema kui 15%ga.

Euroga liitumise perspektiive hinnates ütles Johansson Eesti kohta, et 2011. a liitumise tõenäosus on 50/50. „Siin on küsimus defitsiidi murdosast,“ ütles ta. „Tänu erastamisele ja maksutõusudele suudetakse tingimus ehk täita. Probleem on aga selles, et sotsiaalkulusid ei taheta kärpida ning et ees on valimised,“ lisas ta.

Leedu liitumine on tõenäoline alles 2014. aastal ning Lätil samuti. „ELi päästepaketi peamine eesmärk näib olevat need riigid euroalasse liita,“ ütles Johansson.