Maksuamet: tahame dividendides ja palgas selgust

Maksuhalduri pressiteates nenditakse, et dividendide ja palga eristamise puhul on tegu keerulise küsimusega, mille osas on Maksu- ja tolliamet nii ringkonnakohtu hiljutisest otsusest tingituna kui soovist maksustamises selgust luua asunud juhendmaterjali koostama.

"Juhendist lähtuvalt oleks maksumaksjatel võimalik oma maksukohustust võimalikult täpselt prognoosida ning see aitab maksumaksjal selgust saada, kas tehtavate väljamakse näol on tegemist passiivse tuluga (dividendid) või aktiivse tuluga (juhatuse liikme tasu või töötasu). Amet juhib tähelepanu, et passiivse ja aktiivse tulu maksustamise erinevused tulenevad käesoleval hetkel kehtivatest maksuseadustest ja mitte maksuhalduri suvast, nagu on teemakohastes sõnavõttudes väidetud," seisab teates.

Et juhendmaterjal saaks võimalikult selge ja kõrge praktilise väärtusega, saadeti see maksuhalduri initsiatiivil Kaubandus- ja tööstuskojale, Maksumaksjate liidule, Eesti juhtivatele audiitorfirmadele ja advokaadibüroodele analüüsimiseks ning kritiseerimiseks, selgitas amet. Üksikutel juhtudel on juhendit edastatud vastava palve peale ka teistele maksuasjatundjatele. Pärast tagasiside saamist hindab amet võimalikke kitsaskohti ning kooskõlastab vastavad ettepanekud ka rahandusministeeriumiga.

"Maksuhaldur tänab meediat huvi eest ja hindab avaldatud kriitikat, kuid pöörab tähelepanu sellele, et tegu on poolelioleva dokumendiga, mis võib veel täieneda ja muutuda, milleks ju spetsialistidelt arvamusi oodataksegi. Seetõttu kutsub amet meediat ja spetsialiste üles konstruktiivsele mõttevahetusele ja kinnitab soovi saada asjatundlikku tagasisidet," lisas maksuhaldur.

Amet soovib avalikkust samas ka rahustada ja kinnitada, et ei plaani lauskontrolle ega -maksustamist. Juhendi koostamise eesmärgiks on tagada selgus ühes keerulises maksustamisküsimuses, kus esmatähtis on koostöö maksumaksja ning riigi vahel.

Maksuamet märkis, et mida lihtsamalt ning arusaadavamalt maksud laekuvad, seda paremini on amet oma ülesandega hakkama saanud. Maksuhalduri tulemusliku töö kriteeriumiks ei ole suur revisjonide või kohtuvõitude arv, vaid võimalikult aktiivne vabatahtlik maksumaksmine, kontrollimenetluste vähenemine ja ärahoitud kohtuvaidlused, seisis pressiteates.

"Maksude maksmine on meie valitud ühiskondlik kokkulepe, mis võimaldab riigil toimida ja pakub kodanikele sotsiaalseid garantiisid. Eeskujuliku maksukäitumise taga ei saa olla hirm maksuhalduri ees, vaid arusaam, et iga vähem makstud kroon tähendab vähem riiklikke teenuseid, vähem riigi tuge nõrgematele, vähem arstiabi, vähem haridust, vähem seda, milleks üldse riiki vaja on," selgitas maksuahaldur.