Küberrünnak ei puuduta ainult ITd, vaid võib jätta seisma ka rasketehnika
Kui rasketehnika vajab remonti, ei piisa alati sellest, et tehnik jõuab masinani. Tal peab olema ligipääs tootja tehnilistele andmebaasidele, diagnostikale ja varuosade infole. Kui need süsteemid ei tööta, võib seisma jääda ka mõni kliendi oluline masin. Rasketehnika müügi, rendi ja hooldusega tegeleva INTRAC EESTI jaoks on see üks põhjus, miks küberturvalisus on muutunud otseselt äritegevuse töökindluse küsimuseks.
Tarmo Allemann hindab oluliseks riskiks avalike võrkude kasutamist ning vajadust kaitsta mobiilset internetiühendust nii koduvõrgus kui ka välismaal reisides. Kõige suuremat muret tekitab ettevõttele siiski inimfaktor.
INTRAC EESTI põhitegevus on rasketehnika müük, rent, hooldus ja remont. Ettevõtte igapäevatöös on IT-l keskne roll: infosüsteemide abil hallatakse kliente, korraldatakse varuosade logistikat, planeeritakse hooldustöid ning kasutatakse masinatootjate tugisüsteeme.
„Ettevõtte töö sõltub toimivast internetiühendusest, mis võimaldab ligipääsu meie esindatavate tootjate süsteemidele ja tehnilistele andmebaasidele. Samuti peab katkematult töötama pilves olev ERP-süsteem, mille kaudu juhime igapäevast äritegevust,“ selgitab ettevõtte tegevjuht Tarmo Allemann. Tema hinnangul tekiksid kõige tõsisemad tagajärjed siis, kui katkeks järelteeninduse töö. Ilma ligipääsuta tehnilisele dokumentatsioonile, varuosakataloogidele, diagnostikasüsteemidele ja laoseisudele poleks võimalik klientide masinaid tavapäraselt hooldada ega remontida. See ei jääks ainult ettevõtte enda probleemiks. Hoolduse seiskumine võib omakorda põhjustada töökatkestusi ehitus-, metsandus- ja tööstusobjektidel, kus masinate töökindlusest sõltub terve tööpäeva või projekti kulg.
Foto: INTRAC EESTI
Ettevõtte nõrgim lüli ei pruugi olla tehnoloogia
INTRAC EESTI töötajatel on tööarvutid ning paljud neist liiguvad sageli kontori ja erinevate töökohtade vahel. Paljud töötajad viibivad töö tõttu sageli ka kontorist eemal. See tähendab, et tööseadmeid kasutatakse eri asukohtades ja võrkudes, mille turvatase võib olla erinev. Allemann hindab oluliseks riskiks avalike võrkude kasutamist ning vajadust kaitsta mobiilset internetiühendust nii koduvõrgus kui ka välismaal reisides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige suuremat muret tekitab ettevõttele siiski inimfaktor. Kuigi sisevõrgu ja pilveteenuste turvalisusse on investeeritud, muutuvad petukirjad, identiteedivargused ja sotsiaalse manipulatsiooni võtted järjest keerukamaks. Piisab vaid ühest hajevil hetkest, mil töötaja annab heas usus kurjategijale ligipääsu ettevõtte süsteemidele või jagab tundlikku teavet. „Võib tuua paralleeli nakkushaigusega, mille puhul piisab ühest grupi liikmest, kes ei järgi hügieenireegleid, et seada ohtu kogu grupi tervis,“ võrdleb Allemann.
Telia küberturbe lahenduste insener Henri Vajak rõhutab, et küberkaitse ei tohiks lõppeda kontoriuksel ega sõltuda üksnes töötaja tähelepanelikkusest. „Üks ekslik klikk ei tohiks avada ust kogu ettevõtte andmetele. Selleks peavad olema kaitstud nii internetiühendus, tööseadmed kui ka ligipääsud – ka siis, kui inimene töötab väljaspool kontorit.
Võib tuua paralleeli nakkushaigusega, mille puhul piisab ühest grupi liikmest, kes ei järgi hügieenireegleid, et seada ohtu kogu grupi tervis.
Tarmo Allemann, INTRAC EESTI tegevjuht
Tehniline kaitse ei asenda aga töötajate järjepidevat koolitamist ega vastupidi,“ selgitab Vajak. Tema sõnul peab ennetust täiendama pidev ohuseire. „Kaitsemeetmed aitavad ründeid tõkestada, teadlik töötaja pettust ära tunda ja seire märgata kahtlast tegevust, mis on esmasest kaitsest läbi pääsenud. Hoiatusest on kasu vaid siis, kui on kokku lepitud, kes sellele reageerib ja kuidas võimalikku kahju piiratakse. Töötaja peab olema osa kaitsest, mitte vastutama selle eest üksi,“ lisab ta.
Küberturvalisus ei ole enam ainult IT-osakonna mure
INTRAC EESTI on küberturvalisusega tegelenud juba aastaid, kuid suhtumine riskidesse on selgelt muutunud. Kui varem arvati, et nemad ei pruugi olla küberkurjategijate jaoks esimene sihtmärk, siis nüüd lähtutakse sellest, et ohud puudutavad kõiki ettevõtteid ja töötajaid, olenemata suurusest või tegevusvaldkonnast. Küberturvalisust nähakse kombinatsioonina tehnilistest lahendustest ja töötajate teadlikkusest. Kontode kaitseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, väljaspool sisevõrku töötamisel VPNi ning mobiilse interneti kasutamisel Telia Turvavõrk Mobiilis lahendust. Lisaks kaitsevad Turvanet ja tööjaamade ajakohased turvaseaded töötajaid pahatahtlike veebilehtede ja muude ohtude eest.
Kaitsemeetmed aitavad ründeid tõkestada, teadlik töötaja pettust ära tunda ja seire märgata kahtlast tegevust, mis on esmasest kaitsest läbi pääsenud. Hoiatusest on kasu vaid siis, kui on kokku lepitud, kes sellele reageerib ja kuidas võimalikku kahju piiratakse. Töötaja peab olema osa kaitsest, mitte vastutama selle eest üksi.
Henri Vajak, Telia küberturbe lahenduste insener
Tehniliste kaitsemeetmete kõrval peab INTRAC EESTI tegevjuht oluliseks, et töötajad oskaksid ohte ära tunda. Selleks kasutatakse Telia küberkoolitusi, mis jõuavad töötajateni lühikeste ja regulaarsete osadena. Nii ei pea töötaja leidma aega ühe pika koolituse läbimiseks, vaid saab teadmisi täiendada väikeste sammudega igapäevatöö kõrvalt. Koolitustega kaasnevad ka turvalised testkirjad, mille abil saab hinnata töötajate teadlikkuse muutumist. Ettevõtte hinnangul aitab see hoida küberturvalisust pidevalt tähelepanu all, mitte käsitleda seda ühekordse kohustusena.
Allemanni sõnul ei saa küberturvalisuse puhul kunagi jõuda olukorda, kus kõik riskid on maandatud ja uusi ohte enam ei teki. Ründajad arendavad pidevalt oma meetodeid ning ettevõtted peavad oma kaitsemeetmeid nendega samas tempos kohandama. Ettevõtetele, kes pole küberturvalisusega veel süsteemselt tegelenud, soovitab Allemann alustada oma olukorra hindamisest koos enda IT-partneriga. Esimesed sammud ei pea olema suured, kuid nendega tasub alustada võimalikult kiiresti.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.