• OMX Baltic−0,1%315,36
  • OMX Riga−0,16%900,68
  • OMX Tallinn−0,09%2 082,41
  • OMX Vilnius−0,32%1 377,22
  • S&P 5000,00%6 699,38
  • DOW 300,00%46 946,41
  • Nasdaq 1,22%22 374,18
  • FTSE 1000,8%10 400,51
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,48
  • OMX Baltic−0,1%315,36
  • OMX Riga−0,16%900,68
  • OMX Tallinn−0,09%2 082,41
  • OMX Vilnius−0,32%1 377,22
  • S&P 5000,00%6 699,38
  • DOW 300,00%46 946,41
  • Nasdaq 1,22%22 374,18
  • FTSE 1000,8%10 400,51
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,48
  • 05.07.09, 15:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Debatt: tuumajaam ei ole lahendus

Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama teema olnud üks puuslik või miraaž.
Kahetsusväärsel kombel on selle puusliku toitmisega tegelenud üks demagoogiline akadeemik ja mõned tuumateaduslembesed õppejõud. Akadeemik ja põlevkivienergeetikud toetavad tuumajaama, sest saavad aru, et jutt on määratud võhikutele, tuumajaama lähiajal ei tule ja seeläbi saab põlevkivi rahus edasi põletada.
Miks tuumajaam ei tule õnne õuele tooma? Meile olulisel lähiajal ei jõua tuumajaam valmis. Akadeemik Endel Lippmaa on arvanud, et saab ehk aastaks 2025. Selleks ajaks oleme kohustatud kogu oma elektritootmise uuesti üles ehitama. Järelikult pole suurt võimalust, et seda elektritootmist mitu korda lähiajal ümber ehitatakse. Elektrienergia vabaturu tingimustes on küllalt kaheldav tuumaenergeetika kui mõtestatud äriprojekt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tuumajaamade konkurentsivõime probleem on nende ohtlikkuses. Ohtlikkus tingib pika aretustsükli ja see tingib ka paindumatu tehnoloogia hinna. Tuulikud ja päikesepaneelid on aasta-kahe pikkuse arendustsükliga (ideest kommertsteostuseni). Just nimelt pikk aretustsükkel ja sellest tulenevad 10 aasta taguste otsuste mõjuga tehnoloogiahinnad on tuumaenergeetikale saatuslikud. Avamere tuuleparkide energia on täna tuumaenergiast odavam, päikesepaneelide toodetud energia on veel veidi kallim, aga teinud viimasel paaril aastal läbi neljakordse hinnalanguse.
Lähima viie aasta jooksul läheb taastuvenergeetika jäävalt mööda fossiilsest ja tuumaenergeetikast. Tänu tootmise automatiseerimisele tuulikute tootmises ja "elektrit tootva katusepleki" tehaste valmimisele jõuame olukorda, kus fossiilidel ja tuumaenergeetikal on vältimatud püsikulud, särtsu andev katuseplekk aga suudab õhust ja armastusest elades energeetilises mõttes "poegida" vähemalt kord või kaks aastas. Tuumajaamal läheb kümme aastat, et käima peale saada. Selleks ajaks on tema eluvõimelisus Eesti tingimustes vabaturul üksjagu küsitav.
Nii mõtestatud tuumaenergeetika kui taastuvenergeetika arendamine Eestis algab rahvusvaheliste ühenduste ja energiamahuka tootmise arendamisest. Hetkel meil peamiselt polegi energiamahukat tootmist. Avatud turu tingimustes, analüüsides turu isevoolu teed minekul arenguid, võiks pakkuda järgnevat: Eestisse tekib piisavalt taastuvenergeetilist tootmisressurssi, et enamikel juhtudel katta jaetarbimine.
Taastuvenergeetika tootmisaugud on vähemalt 24 tundi ette ennustatavad ja üksikutel hetkedel ostetakse sisse elektrit naabermaadest või käivitatakse korraks mingid (põlevkivi)gaasijaamad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Koos taastuvenergeetilise tootmise laienemisega tekivad ka dünaamiliselt tarbivad tootmisettevõtted. Suurema osa ajast on jaetarbimine kaetud ületootmisega, tootmise ja tarbimise tasakaalu reguleerivad dünaamilise elektrihinna ja dünaamilise tarbimisega tootmisettevõtted.
Taastuvenergeetika tootmise ebastabiilsuse probleem lahendatakse energia >95% efektiivsusega salvestamise teel, peamiselt energiamahuka materjalitootmise (alumiinium, kõrgpuhtusega räni ja süsinikstruktuuride, tsemendi, terasetootmise) protsesside vaheladudesse/tulemustesse salvestamisel. Elektrienergia hind on kindlaks määratud (hoitakse põhja kukkumast) elektri abil toodetava tooraine hindadega maailmaturul ja kohaliku elektritootmise/tööstustarbimise tasakaaluga.
Mul on ebameeldiv kuulata, kui mõni akadeemiku tiitliga inimene avalikult ja jultunult järjepanu demagoogitseb. Eestis metallide, klaasi, tsemendi, tuulikute, päiksepaneelide jms energiamahuka tootmise alustamine või moderniseerimine - mis on tuumajaama ja taastuvenergeetika ehitamise eeldus - on keeruline protsess. Populistidel on lihtne asemele pakkuda mingit puuslikku, mida pidavat igaüks saama raha eest välismaalt osta. Hetkel on see klaashelmeste ostmise poliitika omadega just kohalikku krahhi jõudmas, elektri tarbimine väheneb kogu maailmas, naftahind tõuseb jälle hoogsalt, Eesti Energia ehitab oma mõttetuid põlevkivijaamu, Soome tuumajaam läheb oodatust (ja tuulikuenergiast) mitu korda kallimaks...
Kaua peab seda akadeemiku juttu kuulama ja tõrjuma? Kus on konkreetne pakkumine aastaks 2016 ja tuumaelektri hind? Tuulikute hind on konkreetne. Kus on tuumajaama jagu energiamahukaid tootmisettevõtteid? Paljudel tootmisettevõtetel on juba oma tuulik.
Tuumajaamad Euroopas on tänases olukorras küllaltki roheliseks lahenduseks. Eestisse pole aga lähiajal tuumajaama vaja. Kui meie tööstustarbimise võimekus oluliselt tõuseb, siis mingis kauges tulevikus, ma usun, tuumajaam ka Eestisse tuleb. Vastavad uuringud ja plaanid on Eestile kindlasti vajalikud. Kuid see ei peaks olema tänane rahva lollitamise vahend.
Loe Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropi arvamust samal teemal SIIT!

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.09, 09:46
Seaduse puudumine jätab tuumajaama valmimise aja lahtiseks
Eestisse tuumajaama ehitamise tähtaegadest pole põhjust rääkida, kuni pole vastavat seadustikku, leiab Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.
Uudised
  • 04.07.09, 19:58
Miks me räägime tuumajaama rajamisest Eestisse?
Teeme algatuseks kohe ühe asja selgeks. Otsust tuumajaama rajamiseks Eestisse pole tehtud. Valitsuse poolt heaks kiidetud energia- ja elektrimajanduse arengukavad viitavad vaid tuumaenergeetika seadusandluse, kompetentside jms ettevalmistamise vajadusele, mida ei saa käsitleda tuumajaama rajamise otsusena. Reaalsus on see, et Eesti ei ole täna selliseks otsuseks ka valmis.
Uudised
  • 05.07.09, 16:55
Debatt: tuumajaam vs energiainnovatsioon
Saksamaa mõjuka mõttekoja Energy Watch Group hiljutisest uuringust ilmnes, et tuumaenergiat mittepooldavad riigid on taastuvenergia edendamisel saavutanud silmnähtavaid tulemusi. Riigid, kus pole öeldud selget ei-d või toetatakse tuumaenergiat, on taastuvenergia kasutuselevõtt takerdunud ja kordades väiksem.
Uudised
  • 05.07.09, 19:59
Debatt: teeme tuumajaama Eestisse, mitte Leetu
Hiljuti võeti Riigikogus vastu Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Ühe olulise peatükina käsitletakse arengukavas ka tuumaenergiat.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.9%
12.3%
10.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele