Maksumaksjate liidu juhatuse liige Ivo
Raudjärv ütles Äripäevale, et Sylvesteri kohtuvõit on tegelikult
riiklik probleem, kuna intressidena läheb kaotsi sama suur summa kui on
prokuratuuri aastaeelarve.
See on maksuametile suur kaotus ja probleem, sest maksuamet jättis kõik riskid hindamata. Suhtumine oli, et me ei vabanda ja vaatame, mis saab. See on ikkagi terve prokuratuuri aastaeelarve, mis tuleb intressidena välja maksta," rääkis Raudjärv.
"See on väga tõsine kaotus," lisas Raudjärv tänase 76-leheküljelise ringkonnakohtu otsuse kohta, mis Sylvesteri eksomanike esimese astme kohtuotsuse muutmata jättis. Mehe sõnul tiksus maksuvaidluse lõpetamisega viivitamisest iga kuu juurde kuus miljonit krooni intressi.
Raudjärv märkis ühtlasi, et tema teada ei küsinud maksuamet mitu aastat väldanud kohtuprotsessi ajal kordagi nõu väljastpoolt oma maja. Näiteks oleks võinud välja töötada lahendused, kuidas võimalikku intressikahju vähendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui 17. juuni seisuga oli Pärnu maakohus peatanud Sylvesteri maksuvaidluse riigikohtu otsuse selgumiseni, siis tänaseks päevaks on maksuamet Pärnu maakohtus vaidlustatud maksuotsused tühistanud.
Seotud lood
Maksuametilt kohtus kümneid miljoneid kroone intresse teeninud endine metsafirma Sylvester aktsionär Kaido Jõeleht deklareeris need mulluse tuluna. Tulumaksu tasumise ta aga vaidlustas, mistõttu võib Kuressaare eelarve miljoneist ilma jääda.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav tunnistas ETV saates "Kahekõne", et AS Sylvesteri ümber toimunud maksuvaidlus andis maksuhaldurile õppetunni.
Täna õhtul tegi Tallinna ringkonnakohus
teatavaks otsuse, millega jättis halduskohtu otsuse jõusse. Ehkki teoreetiliselt
saab veel edasi kaevata, on praegu peaaegu sajaprotsendiliselt kindel, et
Mati Polli ja teised Sylvesteri eksomanikud seljatasid maksuameti lõplikult ning
neile tuleb tagastada riigikassasse makstud sajad miljonid kroonid koos
miljonitesse küündivate intressidega.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.