Riias toimus täna ligi 5000 osavõtjaga
rahumeelne meeleavaldus Läti parlamendis sel nädalal kinnitatud eelarvekärbete
vastu, mis seavad löögi alla pensionärid, tervishoiutöötajad ja õpetajad.
Ametiühingute, õpetajate, politseinike ning kohalike omavalitsuste esindajad esitasid president Valdis Zatlersile palve mitte allkirjastada negatiivset lisaeelarvet, millega valitsus plaanib kokku hoida 500 miljonit latti ehk 11,2 miljardit Eesti krooni. Kärbe on vajalik, et IMF ja Euroopa Komisjon jätkaksid väljamakseid Lätile läinud aasta lõpus eraldatud 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust, vahendas agentuur Bloomberg.
„Me oleme siiani olnud liiga rahulikud ja liiga arusaajad,“ ütles Läti vabakaubanduse konföderatsiooni esimees Peteris Krigers. „Need, kes on riigi pankrotti ajanud, peavad selle eest ka vastutust kandma,“ ütles ta.
Selgitusi andma tulnud rahandusministril Einars Repšel kõneleda ei lastud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läti parlamendis heaks kiidetud eelarvekärped näevad ette pensionide vähendamise keskmiselt 10% ning riigiteenistujate palkade vähendamise keskmiselt 20% võrra. Samuti on plaan osad riigiametid sulgeda ning lõpetada riigile kuuluvate firmade nõukogude tegevus.
Eile pani eelarvekärbete pärast ameti maha Läti tervishoiuminister Ivars Eglitis. Läti õpetajate ametiühing nõudis ka haridusministri tagasiastumist, kuid Tatjana Koke teatas, et ei kavatse seda teha.
„Protestid on vaid üks märk tohutust sotsiaalsest ja poliitilisest pingest, mis johtub pikalevenivast säästukavast,“ kommenteeris EIU analüütik Aidan Manktelow.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis vabandas eile õhtul tehtud avalduses „katsumuste eest, mis meil kõigil üle tuleb elada“. „Ilma laenuta ei suuda me juba alates augustist välja maksta ei palku, pensione ega teha muid riiklikke makseid. Olukord on väga tõsine ning vastasseisuga ühiskonnas seda ei lahenda,“ ütles ta.
President Zatlers kutsus täna Läti parlamendis kõiki poliitikuid kriisi pärast vabandust paluma. „Me ei pea üksnes tunnistama oma vigu, vaid ka vastutust võtma, kuna meie otsused on tihti olnud ekslikud ja teod väärad,“ ütles ta. „Me oleme oma riiki halvasti juhtinud.“
Seotud lood
11,3 miljardi kroonine Läti riigieelarve
kärbe läbis täna seimis viimase lugemise, edastas Bloomberg.
Pärast seda kui Läti parlament kinnitas
eile eelarvekulude 10%se lõike, ei jää Läti valitsusel üle muud kui oodata
Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangut, kas sellest piisab, et n-ö lahti sulatada
välisdoonorite abiraha.
Täna Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu
valitsusjuhtide Ülemkogu lõppdokumendis on sees poliitikute tunnustus Läti
valitsuse „ulatuslikele“ eelarvekärbetele ning üleskutse maksta välja ELi
abisummad Läti toetamiseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.