Krimelte OÜ juhatuse esimehe Jaan Puusaagi
sõnul puudutab käibemaksutõus ehitusettevõtteid üsna vähe, samas annab see
tugeva hoobi igasugusele tarbimisele, mida peaks kas või Soome eeskujul mõne
meetmega stimuleerima.
Puusaag selgitas, et kuna jooksvas äritegevuses käibemaks tagastatakse, ei ole vahet, kas tagastub 18% või 20%. Puusaag leidis aga, et see võib anda täiendava hoobi tarbimisele. "Sööma peab ikka, aga nende vanade kingadega võib veel vabalt aasta käia," näitlikustas Puusaag. "Ja sauna remondi võib ka edasi lükata."
Tema sõnul ei pruugi käibemaksu tõus maksutulusid suurendada, kui samal ajal väheneb tarbimine veelgi. Puusaagi hinnangul peaks paralleelselt rakendama meetmeid tarbimise stimuleerimiseks. "Näiteks eraisiku tulumaksu tagastus renoveermistöödelt, nagu Soome seda rakendab," tõi ta näiteks ja lisas, et praegu on ehituses uusehitus taandunud ja põhiliselt tegeleb eraisik renoveerimisega.
"Tema jaoks töö kallineb ja investeerimis- või renoveerimisotsus lükkub edasi, aga seda tuleks just vältida," märkis Krimelte juht. "See aitaks ka vähendada varimajanduse osakaalu, kuna soodustust saaks ju ainult ametlikult tehtud kulutustest, praegu teeb ehitaja eraisikule “mustalt” tööd ja võtab töötu abiraha lisaks."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Põltsamaa Felixi juhi Anti Orava sõnul ei
tohiks käibemaksu tõus toimida nii lühikese etteteatamisajaga.
Praeguses kõigi aegade tõsisemas
majanduskriisis peaks valitsus tegema ka majandust elavdavaid otsuseid, mitte
ainult vahendeid valimata riigikassat täitma, kommenteeris Vaasan Vaasan
Grupi värskete leivatoodete ärivaldkonna direktor Ants Promann.
Riigikogu kiitis täna pärastlõunal heaks
käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõusu alates selle aasta juulist ehk uued seadused
jõustuvad 13 päeva pärast.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.