Helsingin Sanomate arvutuse järgi läheb
Euroopa Liit igale soomlasele maksma 33 eurot aastas.
Soome muutus 2001. aastal ELis rahasaajast rahamaksjaks, aga on siiski üks kõige väiksemaid ELi sissemaksjaid.
Kui maksud maha arvata, on Soome aastatel 1995–2007 maksnud ELile kokku 750 miljonit eurot, seega pole raha 13 aasta jooksul küündinud isegi miljardini, kirjutab Helsingin Sanomat.
Näiteks Itaalia, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia maksid igaüks vaid 2007. aastal ELile netosummana 2-4 miljardit eurot. Saksamaa netopanus oli samal aastal ligi 7,5 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Summat võib võrrelda ka Soome valitsuse eelarvega, mis on aastas umbes 40 miljardit eurot.
Leht märgib, et arvutus on umbkaudne, sest kõiki summasid pole arvesse võetud. Lisaks saab mõned maksud või tagastused kanda järgmisesse aastasse.
Värskeima ehk 2007. aasta statistika järgi oli Soome netosissemaks 0,1 protsenti SKPst. Vaid Küpros on veel väiksem ELi sissemaksja. Kõige rohkem on Soome maksnud 0,16 protsenti SKPst, sel ajal kui suurematel maksjatel ulatub see summa üle poole protsendi.
Seotud lood
Riigikontroll heidab riigiametnike väele
ette, et kui jätkata ELi fondide raha kasutamist senises tempos, võib Eesti
lähiaastail ilma jääda miljarditest toetuskroonidest.
Euroopa Liidu täna avalikustatud
majandusprognoosi järgi on kokku 13 liikmesriiki, kus sisemajanduse kogutoodang
sel või tuleval aastal kahaneb.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.