Juhtkiri: Otsalti tegevus ajab hirmu peale

Sellised skandaalid näitavad sügavaid nõrkusi süsteemides, mis on kutsutud ellu inimeste kaitsmiseks, kuid on ometi pöördunud nende vastu. Ebaseadusliku jälitustegevuse harrastamine politseis peaks tegema eriti murelikuks ettevõtjaid. Kui politseis kogutakse kõrgel tasemel süstemaatiliselt kompromiteerivaid materjale oma "oponentide" vastu, siis me ei saa olla kindlad, et neid töövõtteid ei kasutata ka ärimaailma mõjutamiseks. Poliitilist ja ärilist "komprat" võib kasutada iga sorti väljapressimisteks ja ausa konkurentsi tapmiseks. Juhtum näitab veel kord range sisekontrolli vajadust politseis.

Mullu jaanuaris väitis siseminister Jüri Pihl rahvaliitlaste arupärimistele vastates, et jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimise mehhanismid on piisavad, et kaitsta jälitatavate õigusi ning vältida politseipoolseid rikkumisi.

Kas Otsalti ja tema "meeskonna" kinnipidamine näitab, et see pole nii, või, vastupidi, näitab järelevalve toimimist? Nii ja naa. Oleme nõus politsei peadirektori Raivo Küüdiga, kelle meelest on hea, et sellised asjad lähevad menetlemisele.

Veel tuleb positiivsena välja tuua otsused Eestis politseijuhte "liigutada", et üks inimene ei jääks pikaks ajaks ühte piirkonda juhtima. See soodustab kuritarvitusi ja oma võimupiirkonna kristalliseerumist.

Isikute privaatsuse kaitse ja jälitustegevuse seaduslikkus on küsimused, mis on kogu maailmas teravalt üles kerkinud nii seoses terrorismiga (eriti USAs) kui ka finantskriisiga (eriti Šveitsis). Nii on näiteks Šveitsi pangad mures, et rahvusvahelised uurimisorganid kasutavad neid kurjasti ära pangakontode traalimiseks. Eesti sündmused näitavad, et küsimused kontrollijate motiivide suhtes on põhjendatud.

Autor: 1706-aripaev