Kommentaar: Otsalti juhtum on valus löök Eestit valitsevatele tartlastele

Kaitsepolitsei pidas hommikul kinni Ida politseiprefekti Aivar Otsalti, keda muu hulgas kahtlustatakse ka ebaseaduslikus jälitustegevuses. Kahtlustuse kohaselt korraldas pikka aega Tartu politseid juhtinud Otsalt ebaseaduslikku jälitustegevust, püüdes sellega diskrediteerida enda järglase Lõuna politseiprefekti Tarmo Kohvi mainet.

Otsalti vahistamine on ebameeldiv uudis valitsuskriisi lahendavale peaministrile, sest Otsalt kuulus Andrus Ansipi heade tuttavate sekka ning tal on olnud Tartu politseid juhtides väga tihedad sidemed ülikoolilinna mõjukate reformierakondlastega. Lisaks Ansipile ka näiteks suurettevõtja Neinar Seliga.

Tartu on olnud linn, mille Äripäev kaks aastat tagasi ilmunud põhjalikus uurimusloos ristis "Heade suhete linnaks". Seda Eesti mõistes suurt omavalitsust valitseb juba 1998. aastast alates üks ja sama seltskond, kes Andrus Ansipi majandusministriks tulekuga laiendas oma tegevusraadiuse ka Toompeale.

Juhan Partsi valitsuse kukutamisel ning Andrus Ansipi tõusmisel peaministri toolile oli just Aivar Otsaltil vajalike protsesside käivitaja roll. Tema oli mees, kes maakonnalehe Sakala vahendusel tõstatas korruptsioonikvootide teema, mida Reformierakond kasutas oskuslikult ära, et sundida toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher ametist lahkuma. Koos Vaheriga kukkus ka peaminister Parts ning võimule tuli Reformierakonna ja Keskerakonna liit.

On kahtlustatud, et Otsalt oli toona üks osa tartlastest reformierakondlaste koostatud plaanist, mille pealkiri oli „Ansip peaministriks“. Otsalt ise on need kahtlustused lükanud ümber ja väitnud, et valitsuskriisiga lõppenud väljaütlemiste tagamaad olid palju lihtsamad, kui see meeldiks erinevatele vandenõuteooriate loojatele. Nimelt küsis temalt üks vallavanem korruptsioonikvootide kohta ja tema saigi sellele küsimusele ainult ausalt vastata.

Oli kuidas oli, aga Otsalti vastus Kõo vallavanema küsimusele aitas Reformierakonnal leida hea ettekäände valitsuskriisi esilekutsumiseks ning sillutas Tartu sõpruskonnale tee Eesti poliitika kõige mõjuvõimsamasse kabinetti.

Sellesse Tartu sõpruskonda kuuluvad lisaks Ansipile veel Neinar Seli, Hannes Astok, Verni Loodmaa, Margus Hanson, Toomas Tein ja mitmed teised. Need mehed tõid 1998. aastal Tartus võimule tulles linnavalitsuse ja ärimeeste suhetesse uue käitumismalli, millega muudeti ülikoolilinn Eesti korporatiivsuse pealinnaks, kus võim ning äri jagati väikese inimgrupi vahel.

Kaks aastat tagasi kaardistas Äripäev kokku üksteist juhtumit, kus asjaosalisteks oli kinnine punt võimul olnud mehi, keda sidusid partei-, sõbra- või sugulussuhted. Üheks toona välja toodud juhtumiks oli ka Tartu Politseimaja. Nimelt kolis Lõuna prefektuur eesotsas prefekt Aivar Otsaltiga ilma riigihanketa oma heale sõbrale Neinar Seilile kuulunud hoonesse.

Tartu Politseimajaga seonduvat on meedias üritatud korduvalt kasutada ära reformierakondlaste ja Otsalti vastu, kuid nii Selil kui ka Otsaltil õnnestus toonast kriitikat tõrjuda.

Teades Otsalti häid suhteid Tartust pärit reformierakondlastega ja ka seda, et praegune siseminister Jüri Pihl ei suhtunud Otsaltisse kuigi hästi, võib hommikuse vahistamise taga loomulikult näha poliitilist tellimust või sotside kättemaksu.

Tõenäoliselt on aga asi palju lihtsam ja inimlikum. Otsaltile ei meeldinud teadmine, et ta tahetakse Tartu politseijuhi kohalt viia Ida-Virumaale ning tema järglaseks tuleb inimene nn väljast. Seetõttu üritas ta ka keelatud võtetega säilitada oma võimu Tartus. See ei õnnestunud ja ma loodan, et Tartu politseis toimunud puhastus käivitab protsessid, mille tulemusena saab Tartust "heade suhete linna" asemel taas "heade mõtete linn".

Loe Aivar Hundimägi teisi arvamusi!