Kindlasti mitte ei ole kaalunud, vastas
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov küsimusele, kas ettevõtte juhtkond on
plaaninud töötajaid sundpuhkusele saata.
"Praeguse seisuga ei kavatse isegi kaaluma hakata," lisas ta. Rõtov arvas, et sundpuhkusele saatmine on õigustatud siis, kui mingiks lühikeseks perioodiks vähendatakse järsult tootmist, näiteks tööstuses, kus on loota, et tootmine hiljem taastub.
Meedias ta praegu sellist võimalust ei näe. "Siis peaksime väga järsult mõneks kuuks vähendama ajalehe lehekülgede arvu. Ka ajakirjaniku töö eripära on selline, et me ei saa tema puhul lähtuda kui tööstustöölisest," rääkis Rõtov.
Rõtov ei usu, et sundpuhkusele saatmine annaks majanduslikku efekti. "Ma ei usu sellesse. Kui ma tahan, et oleksid tööl professionaalsed ajakirjanikud, siis nad peavad andma Äripäevale täie panuse. Pigem ma eeldaksin, et meil oleks ajakirjanikke natuke vähem, kellel oleks mõnevõrra suurem palk, kui seda, et oleks väiksema palgaga ajakirjanikke, keda on palju ja osa ajast puhkavad," põhjendas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine asi on Rõtovi hinnangul see, kui lisapuhkust soovitakse vabatahtlikult. Kui ajakirjanikul on võimalus vabatahtlikult palgata puhkusele minna, siis üksikjuhtudel võiks seda kaaluda, arvas ta.
Seotud lood
Projekteerimisfirma Sweco Projekt sai
tööinspektsioonilt loa saata 30 töötajat 13. aprillil kolmekuulisele
sundpuhkusele, teatas ettevõtte juht Aare Uusalu vastuseks Äripäeva küsimusele
töömahu ja töötajate kohta.
Postimehe peadirektor Erik Roose ütles, et
50protsendise tõenäosusega saadetakse töötajad graafiku järgi mõnedeks päevadeks
aastas palgata puhkusele, mis aitab ettevõttel aasta peale kokku hoida 1 miljon
krooni.
Telekommunikatsiooni ettevõttes Elisa
töötab kokku ligi 300 töötajat, kellest 191 saadetakse mais-juunis nädalasele
osaliselt tasustatavale puhkusele.
Eesti Päevalehe juhatuse esimees Mihkel
Reinsalu ütles, kuna nende töötajad puhkavad nii ehk teisiti suvekuudel, siis ta
ei usu, et täiendavalt sundpuhkusele saatmine mingit mõju ettevõtte
majanduslikule olukorrale annaks.
Seekordses “Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües võita, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.