Kas pehmed väärtused aitaks Eesti majanduskriisist üle?

Praegune majanduskriis alanuks justkui USA viletsa kvaliteediga eluasemelaenude turult - kehvad laenud pakendati kokku ja müüdi keskmisest kõrgema krediidireitinguga instrumentidena edasi.

Me võime süüdistada pankureid või poliitikuid kriisi tahtlikus tekitamises ja loota, et keskpankade jt institutsioonide rahasüstid parandavad olukorda. Tegelikult polegi aga oluline, kas süüdi on pankurid või poliitikud. Palju olulisem on välja vahetada meie senised väärtushinnangud, mille tulemusena sai võimalikuks sellise kinnisvaramulli tekkimine. Senised ainelised eduväärtused peaksid asenduma inimväärtustega.

Praegused majanduskesksed ning rahas mõõdetavad eduväärtused panevad meid liigagi tihti tegema valikuid, mis lühiajalises perspektiivis on kasulikud, aga ei too kauaks rahulolu tehtust.

Eduväärtused panevad meid tarbima ja rahuldama oma meeli ning klammerduma väliste väärtuste külge. Mõistust kasutatakse tavaliselt kasulike suhete ja hetkelise naudingu saamiseks või siis oma saamahimude rahuldamiseks. Samas ei tule mõistust alahinnata, kui kasutada selle olulisi võimeid - analüüsi-, eristus- ja loobumisvõime - inimväärtuste järgmiseks, kasvab sellisest käitumisest välja rahulolu tehtu üle.

Inimväärtused ehk püsiväärtused on armastus, rahu, tõde, õiglane toimimine ja vägivallatus. Võib kindlalt öelda, et kui subprime laenude pakendajad lähtunuks tõest ja hinnanud oma loodud finantsinstrumente õiglaselt, poleks me ilmselt praegu sellises kriisis. Kui riigid järgiks rahu ja vägivallatuse põhimõtteid, poleks meil sõdu, kaost ja inimohvreid. Kui religioonid järgiks vaid armastuse põhimõtet, poleks eriarvamusi usulisel pinnal.

Mõttetalguil tuleb mõttekoja Ajakirjanikud.ee raames arutelule teema inimväärtustest. Kõigil on võimalus kaasa rääkida.