Äripäeva analüütik Tarvo Vaarmets, kes
paari päeva eest Tallinki tulemusi prognoosis, möönis, et osa prognoosidest läks
täppi, osa mitte.
„Ootasin kütusekulu ja tarbimise kahanemist, aga ei oodanud intressikulu jätkuvat suurenemist ja reisijate arvu kasvu suutmatust kaubavedude langust tasakaalustada. Nii suurt kahjumit ei uskunud,“ rääkis ta.
Oodatult avaldasid Vaarmetsa sõnul teise kvartali tulemustele negatiivset mõju Rootsi krooni ebasoodne liikumine ja reisijate vähenenud tarbimine, mis annab suure osa Tallinki kogukäibest.
Positiivse poole pealt võis oodata ka kütusekulu kahanemist, lisas ta. „Negatiivse üllatuse valmistasid aga reisijate arvu kasvu suutmatus tasakaalustada kaubavedude nähtavat langust ning intressikulude jätkuv suurenemine 8,4 protsenti,“ tõi Vaarmets välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Lähikvartalitel peaks pilt siiski roosilisemaks muutuma, sest eeldatavalt väheneb kütusekulu aastatagusega võrreldes veelgi suuremas ulatuses, intressikulu peaks viimaks langema hakkama ning ka kaubavedude osatähtsus väheneb,“ uskus Vaarmets. Küll aga teeb teda murelikuks veebruaris ja märtsis nähtud reisijate arvu ilusa kasvu kadumine ning kaubavedude languse jätkumine, mis koos tarbimise vähenemisega mõjub halvasti käibele.
Tallinki aktsia hind langes täna 6,25 protsenti, langedes 4,7 krooni peale. Aktsiaga kaubeldi 14,8 mln krooni eest.
Seotud lood
Kontserni esimese poolaasta tulemus ei
vastanud juhtkonna ootustele, kirjutab Tallink majandustulemuste
kommentaaris.
Tallink Grupi investorsuhete juht Margus
Schults kinnitas, et ettevõtte personalipoliitika üks eesmärk on töökohtade ja
palgataseme säilitamine, mistõttu on asutud ametiühinguga läbirääkimistele
palgatõusude edasilükkamiseks.
Swedbanki analüütiku Marko Daljajevi sõnul
jõuab Tallink aasta lõpuks kasumisse juhul, kui ettevõte suudab panna piiri
müügitulu langusele.
Tallinki tulud kaubavedudest kukkusid
kvartalis 37,5 protsenti 358,8 miljoni kroonini, selgub ettevõtte
majandusaruandest.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.