Rootsi hoiab varusid Balti probleemide puhuks

Üks kaalukamaid vastuargumente on, et Rootsi vajab tugevat puhvrit Balti riikides puhkeda võiva pangandus- ja finantskriisi puhuks, kirjutab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri.

„Ma ei usu, et oleme seal (Balti riikides) juba (languse) lõppu näinud,“ ütles Borg.

Balti riikide majandused on tasakaalust väga väljas, mis mõjutab otseselt Rootsi panku. Rootsi riik peab olema valmis tegutsema, kui selleks peaks vajadus tekkima. „Meil on vaja ressursse tekkida võivate olukorda lahendamiseks, mida me praegu veel ette näha ei oska,“ ütles Borg. „Balti riikide finantsolukord on väga ebastabiilne. Ma ei taha spekuleerida, mis võib juhtuda, kuid minu ülesanne on vastutada, et me vajadusel suudame tegutseda,“ jätkas ta.

Samal ajal on Rootsi enda majanduse väljavaated järjest süngemad. Rootsi rahandusministeeriumi värske prognoos järgi kahaneb Rootsi SKP tänavu 4,2% ning kolme aastaga kaob majanduses 320 000 töökohta. Mingeid erakorralise meetmeid riik aga majanduse toetamiseks praegu ei plaani.

„Me ei või praeguses olukorras riigi rahalise seisuga riskida. Me peame oleme ettevaatlikud, põhjalikud, konservatiivsed ja vastutustundlikud,“ ütles Borg.

Risk on ka selles, et kui riigi finantsid liiga korrast ära lähevad, hakkavad inimesed tarbimise asemel ise omale mustadeks päevadeks varusid looma.

Näiliselt võib jääda mulje, et Rootsi riik toetab oma majandust vähem kui USA või Suurbritannia. OECD hinnangul on aga Rootsi valitsus oma majandust USAst enamgi toetanud – seda niinimetatud automaatsete stabilisaatorite kaudu. See tähendab, et kui majandusel hakkab halvemini minema, vähenevad automaatselt riigi maksutulud, samas kui toetused majapidamistele kasvavad – nõudmata selleks eraldi poliitilist otsust. USAs ei ole sellist sotsiaalkindlustussüsteemi, mistõttu valitsus peab majanduse toetamiseks eelarvest eraldi suured summad eraldama, kirjutas DI.