Eesti pankade viivislaenudest üle poole
moodustavad kinnisvara-, ehitus ja tarbimislaenud.
Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis detsembri lõpuks 2,9 protsendini laenuportfellist novembri 2,5 protsendi tasemelt, teatas Eesti Pank.
Viivislaenude tõus on keskpanga teatel kooskõlas majanduskeskkonna muutuste prognoositud mõjuga ega ohusta pankade usaldusväärsust.
Viivislaenude osakaal on kõrgem ettevõtete kinnisvara ja ehituse sektorites ning tarbimislaenude puhul, mis kokku moodustavad rohkem kui poole üle 60 päeva viivises olevate laenude mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pankade kõrge kapitaliseeritus on piisav, et toime tulla ka võimalike suurenevate laenukahjumite korral, märkis Eesti Pank.
Seotud lood
Eesti pangaliidu esimehe Aivar Rehe arvates
peame praegu võitlema selle eest, et laenuraha juurdekasv säiliks.
Eestis pankade laenu- ja liisingportfelli
maht kasvas eelmisel aastal 7,3 protsenti.
Uute laenude intressimäär on Eesti Panga
teatel praegu 2007. aasta keskpaiga tasemel.
Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad
pangad kokku ligi neli miljardit krooni puhaskasumit.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.