2008. aasta novembris vähenes nii kaupade
eksport kui ka import jooksevhindades ligi viiendiku eelmise aasta novembriga
võrreldes, teatas statistikaamet, mille hinnangul oli kaupade import nii
madalal tasemel 2006. aasta alguses.
Kaupade eksport oli 9,6 miljardit krooni, võrreldes 2007. aasta novembriga kahanes eksport 2,2 miljardi krooni võrra ehk 19%.
Kaupade import oli 12,7 miljardit krooni, võrreldes 2007. aasta novembriga vähenes sissevedu 3,2 miljardi krooni võrra. Impordi 20%-lise languse põhjustas sisenõudluse vähenemine kõikides tootegruppides, välja arvatud keemiatööstuse tooraine ja toodete puhul.
Eesti väliskaubanduse puudujääk oli novembris 3,1 miljardit krooni ning see vähenes 2007. aasta novembriga võrreldes miljardi krooni võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii ekspordis kui ka impordis olid novembris esikohal masinad ja seadmed, mis moodustasid ligikaudu veerandi mõlema kaubavoo käibest. Ekspordi olulise vähenemise põhjustas mineraalsete toodete (sh kütused), transpordivahendite ning puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine võrreldes 2007. aasta novembriga. Vähenes ka metalltoodete eksport.
Kaupade impordi olulise languse põhjustas transpordivahendite ning masinate ja seadmete sisseveo vähenemine (vastavalt 1,3 ja 0,6 miljardi krooni võrra), mida mõjutas ka nõudluse vähenemine siseturul. Vaid keemiatööstustoodete eksport ja import kasvasid võrreldes aastatagusega, ülejäänud tootegruppides mõlema kaubavoo käibed langesid.
Seotud lood
Jaapani eksport kukkus detsembris
rekordilised 35%, sest tarbijad üle kogu maailm ei osta enam nii agaralt Jaapani
autosid ning elektroonikatooteid. Lisaks veel jäigalt sammastel seisev jeen.
Ekspordiga tegelevate Eesti ettevõtete
juhid rääkisid dv.ee-le, et olukord Põhjamade ja lähinaabrite turul on äärmiselt
kurb, kuigi on loota olukorra paranemist aasta-paari pärast.
Eesti Panga värske maksebilansi
kiirhinnangu kohaselt ulatus novembris Eestis kaupade väljavedu 9,67 miljardi
kroonini, mis on mulluse aasta madalaim näitaja ning 19% võrra kehvem
number kui novembris 2007.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.