• OMX Baltic1,69%316,79
  • OMX Riga0,19%906,24
  • OMX Tallinn0,03%2 086,99
  • OMX Vilnius1,99%1 381,16
  • S&P 5000,00%6 672,62
  • DOW 300,00%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 1000,23%10 329,16
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic1,69%316,79
  • OMX Riga0,19%906,24
  • OMX Tallinn0,03%2 086,99
  • OMX Vilnius1,99%1 381,16
  • S&P 5000,00%6 672,62
  • DOW 300,00%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 1000,23%10 329,16
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 08.12.08, 16:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehti samm Balti energiaühenduse poole

Majandusminister Juhan Parts loodab, et 2009. aasta jooksul on Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamise asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest.
Täna arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni plaani luua kava Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamiseks. „Plaan näeb ette kuue olulise infrastruktuuriprojekti seas Balti riikide elektrivõrgu ühendamist Euroopa võrkudega,“ selgitas minister ja lisas: „Oleme väga oluliste arengute tunnistajad.“
Tema sõnul aitab ühenduste rajamine oluliselt kaasa elektriturgude paremale toimimisele ning elektri- ja gaasiturgude arenemisele Eestis selleks, et tagada väikestele elektriturgudele efektiivne toimimine ja vältida turgudega manipuleerimist.
„Gaasituru osas on oluline mitmekesistada riikide energiavarustust ja läbi analüüsida võimalused maagaasi terminalide loomiseks selleks, et ka gaasi osas saaksime rääkida tegelikust varustuskindlusest,“ ütles Parts. „Energiajulgeolek tähendab ka, et me kasutame ära meie kasutuses olevad võimalused maavarade paremaks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esmakordselt on Euroopa Liidu Energiajulgeoleku ja Solidaarsusplaani tegevuskava energiajulgeoleku strateegilise ülevaate peatükkides toodud välja plaan luua Balti riikide ühendamise kava (Baltic Interconnection Plan) ja tihendada sellega Balti riikide võrgu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi.
Samuti plaanib Komisjon energiaimpordi sõltuvuse vähendamiseks suurendada liikmesriikidel taastuvenergia, söe, nafta, gaasi ja turba säästlikumat kasutamist, arendada tõhusamat energiakasutust ning ühtlustada nõudeid kütusevarude hoidmisel.
Selleks selgitab Euroopa Komisjon aastatel 2009-2010 välja konkreetsete projektide investeerimisvajadused ja alates 2014. aastast soovib Komisjon luua võimalused investeeringute suunamiseks juba tegevuskavas välja töötatud infrastruktuuri arendamise projektidesse.

Seotud lood

Uudised
  • 08.10.08, 10:47
Parts: Eesti vajab Energiaagentuuri
Täna Rahvusraamatukogus toimunud energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti energiasektori arengusuundi tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul tuleb Eestis ellu kutsuda Energiaagentuur.
Uudised
  • 08.10.08, 10:28
Parts: Eesti energiasektor vajab 100 miljardit krooni
Täna Rahvusraamatukogus toimunud energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti energiasektori arengusuundi tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul vajab Eesti energiasektor 10-15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardi krooni ulatuses investeeringuid.
Uudised
  • 06.12.08, 16:20
Balti riikide lähiaja peaeesmärk on ühtne energiaturg
Välisminister Urmas Paet rõhutas Eesti Balti Ministrite Nõukogu eesistumise viimasel istungil Viljandis, et ühe Balti riigi edu mõjub positiivselt ka teistele ning vastupidi.
Uudised
  • 08.12.08, 18:52
Parts: Balti energiaühendustel rahalootus EList
Euroopa Komisjon on majanduse elavdamise kavas ette näinud energiavõrkude investeeringutesse 5 miljardit eurot, millest oma osa võivad saada ka Balti riigid ühenduste väljaehitamiseks teiste ELi riikidega.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 11:54
Suur võrdlus: kuidas erinevad mikrokraadiprogramm, täiendusõpe ja avatud õpe?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele