Balti riikide lähiaja peaeesmärk on ühtne energiaturg

Istungil vastu võetud ühisavalduses kinnitasid nii Balti Assamblee liikmed kui välisministrid, et koostöö ühise Balti energiaturu nimel on oluline eesmärk ning Balti-Põhja ühise elektrituru loomine on selle praktiline väljendus. „Balti riikide ühise energiaturu loomiseks tuleb ühtlustada rahvuslikud seadused ja leppida kokku turu tingimustes,“ nimetas Eesti välisminister Urmas Paet edasisi tegevusi, et kujundada Balti- ja ka Põhjamaade ühist energiaturgu.

Paeti sõnul on ühtse elektrituru kujunemise alus uute ühenduste rajamine Eestist Soome ning Leedust Poola, aga ka Lätist või Leedust Rootsi.

Ka väljendasid Baltimaade välisministrid vajadust ühtse regionaalse transpordisüsteemi arendamiseks. „Transpordiühenduste edasiarendamist tuleb jätkuvalt hoida ELi, Läänemere ja Balti riikide koostöö päevakorras,“ sõnas Paet. „Oluline on koostöö ka side, liiklusohutuse tagamise ja logistikavaldkonnas, “ lisas ta.

Paet rõhutas, et Balti riikidel tuleb hea seista keskkonnakaitse, sealhulgas Läänemere strateegia kujundamise eest. „Läänemere koormatuse tase on jõudnud piirini, kus iga hoolimatu samm võib tuua kaasa kaugeleulatuvate tagajärgedega reostuse,“ rõhutas Paet Läänemereäärseid riike ühendava mere kaitsmise vajadust.

Andes ülevaadet Eesti eesistumisest Balti Ministrite Nõukogus ja Balti koostöö prioriteetidest tõi välisminister Urmas Paet eraldi esile koostöö energeetika, kaitse-, sealhulgas küberjulgeoleku alal, aga ka keskkonna-, transpordi- ja logistikaküsimuste ning piiriülese kuritegude vastase võitluse ja vastava infovahetuse valdkonnas. „Ka koostöö teiste piirkonna ühendustega Balti- ja Põhjamaade koostöös ning lahenduste otsimine majanduskriisile peab olema Balti koostöö prioriteetidest,“ ütles Eesti välisminister.