Tallinna keskkonnaamet korraldab
teisipäeval infopäeva, kus tutvustatakse 30. oktoobril vastu võetud uut
jäätmehoolduseeskirja, räägitakse jäätmeveo teenustasude piirmääradest,
pakendiorganisatsiooni kohustustest pakendite ning pakendijäätmete
kogumisel.
Lisaks räägitakse ohtlike jäätmete kogumisest ja jäätmemahutite tehnilistest nõuetest, teatas Raepress.
«Paljudele on uudiseks, et olmejäätmete mahutina võib kasutada ka süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada,» selgitas Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi.
«Süvakogumismahutite näol on esteetilise jäätmekäitluslahendusega ning enamus jäätmevedajaid on võimelised taolist mahutit tühjendama,» lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinnasse tuleb juurde pakendite ja pakendijäätmete konteinereid, sest uue jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendi vastuvõtupunktid või pakendite mahutid paiknema tihedusega keskmiselt üks kogumiskoht 1000 elaniku kohta.
Piirkondades, kus toimib rohelise koti teenus (näiteks Nõmmel), võib olla vähem avalikke konteinereid ja pakendipunkte.
Avalike pakendipunktide asukohad määrab linnaosavalitsus. Alates septembrist saab linnakodanik kasutuskõlbmatud patareid ja akud tagastada igasse patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse.
Seotud lood
MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise
Arenduskeskus (LEA) juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile
ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha
ümberlaadimisjaamadeks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.