- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milder: hea, et Kreenholmil on kohalik juht
Rõivatööstuskontserni Baltika juhatuse
esimehe Meelis Milderi sõnul on heaks uudiseks see, et Kreenholmil on nüüd
kohalik juht, kel on suured eesmärgid.
"Kõrvalt on olnud tõesti kurb jälgida omaaegse Eesti tekstiilitööstuse lipulaeva vaikset hääbumist. Üks on selge, et senine ärimudel pole ennast õigustanud. Tõsi on ka see, et pole ei õigeid ega valesid tööstusharusid, vaid on paremad või halvemad äriplaanid. Ma oskan härra Poleštšukile siinkohal vaid edu soovida," kommenteeris Milder aripaev.ee-le uue Kreenholmi direktori Igor Poleštšuki välja öeldud mõtet viia ettevõte juhtivate sekka.
2. detsembrist on Rootsi kontsernile Boras Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi Kreenholmi peadirektor ka varem ettevõttes töötanud Igor Poleštšuk. Rootsi omanike ettepaneku asuda Kreenholmi etteotsa võttis Poleštsuk vastu, sest „oli valus vaadata, kuidas aegamööda sureb välja üks Euroopa juhtivaid tekstiiliettevõtteid".
Seotud lood
Eesti rõiva- ja tekstiililiidu juhi Meelis
Virkebau sõnul on Kreenholmil palju potentsiaali saavutada juhtiv positsioon,
sest neil on kaasaegne tehnika ja suure oskusteabega töötajad.
Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on
konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
Kreenholmis pole praegu ei naeru ega nuttu,
on vaid vaiksed, kidakeelsed ja murtud inimesed. Aastakümneid, ööd ja päevad
läbi kangast kudunud masinad mürisevad justkui nooruses, näidates mida nad
suudavad. Osa nende kaaslasi juba seisab valgete linade all.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
“Naised tipus” sarja uus lugu
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele