- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,48%6 731,71
- DOW 300,47%47 167,21
- Nasdaq 0,49%22 483,66
- FTSE 1001,03%10 424,35
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,02
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,48%6 731,71
- DOW 300,47%47 167,21
- Nasdaq 0,49%22 483,66
- FTSE 1001,03%10 424,35
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme müüti ajust: inimene kasutab vaid kümnendikku ajust
See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Paljud allikad viitavad 20. sajandi esimestele aastatele, mil Ameerika psühholoog William James väitis, et keskmine inimene kasutab harva enamat kui vaid väikest osa oma potentsiaalist. Kuidagi muundus see lause aga kujule, mis väidab, et inimene kasutab vaid kümmet protsenti oma ajust.
See tundub väga kummaline. Miks on siis inimestel vaja nii suurt aju, kui me sellele tegelikult rakendust ei oska leida? Igatahes on paljud ettevõtlikud inimesed ideest kinni hakanud, et selle arvel raha teha või oma uskumustele kinnitust leida.
On kirjutatud raamatuid ja mõeldud välja programme, mis väidetavalt aitavad inimestel kasutada ka seni kasutuna seisnud 90 protsenti ajust. Üleloomulikesse võimetesse uskujad peavad seda aga tõendiks, et just selle tavaolukorras kasutu ajuosa kasutamise oskus ongi selgeltnägemise ja teiste sarnaste võimete taga.
Tegelikkus on aga karm – see müüt on sulaselge jama. Lisaks sajale miljardile neuronile on ajus ka teist tüüpi rakke, kuid kõik nad on kasutuses. Inimene võib invaliidistuda kõigest väikeste ajukahjustuste tagajärjel, mis võivad asuda väga erinevais aju piirkondades. Aju skaneerimine näitab, et aju on alati aktiivne. Mõned aju piirkonnad küll enam kui teised, sõltuvalt sellest, mida me parajasti teeme.
Seega ei ole ajus olemas mingit müstilist osa, mida inimene üldse ei kasuta. See aga loomulikult ei tähenda, et oma võimeid poleks võimalik parandada. Aju regulaarse treenimisega on inimesel oma teoreetilisele vaimsete võimete piirile kindlasti võimalik jõuda lähemale.
Seotud lood
Küllaltki laialt on levinud arvamus, et
valitsused, ettevõtted ja meedia manipuleerivad inimeste alateadvusega. Seda
tehakse läbi peidetud sõnumite, mida inimene teadlikult tähele ei pane, kuid mis
ometigi teda mõjutavad.
Piisab vaid ühest pilgust joobnud
inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne,
aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi
purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju
ajule.
Kes ei tunneks mõnikord, et aju vajaks
väikest energialaengut? Nüüd on selleks võimalus leitud. Teadlased arvavad, et
aju elektriline stimuleerimine võib õppimist kiirendada.
Ajuvigastused on väga ohtlikud, sest aju on
inimese tähtsaim organ, mis vastutab kogu ülejäänud organismi normaalse
talitluse eest. Paljudele inimestele näib seetõttu, et ajukahjustused on
pöördumatud ning kui nad just ei jäta inimest täielikult vegetatiivsesse
seisundisse, siis vähemalt terve elu püsivasse vaimsesse või füüsilisse puudesse
küll.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.
Enimloetud
3
5
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Viimased uudised
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele