Just sellise nime all toimub täna Jõhvi
kontserdimajas Eesti Põlevkivi poolt korraldatud VII põlevkivipäev. Võrreldes
eelnevate aegadega on teemade püstitused võimsamad, selgemad ja optimistlikumad
kui kunagi varem.
Kui varasematel aastatel räägiti samal üritusel suurest ebakindlusest, mis põlevkivitööstuse tuleviku osas valitseb, siis praeguseks on see asendunud konkreetsete arenguplaanidega. Nägemus on muutunud ka globaalsemaks, analüüsides arenguprobleeme ja –võimalusi ülemaailmses kontekstis.
Esimene põlevkivipäeva teema „Kütused“ rõhutas võimalusi, mis kaasnevad vedelkütuste tootmisega, sealhulgas plaanist luua Eestis kõrgkvaliteediliste mootorikütuste tootmine põlevkiviõli baasil aastaks 2016. Selleks tuleb muuta praeguseid õlitöötlemistehnoloogiaid tunduvalt efektiivsemaks.
Teine teema „Uued ressursid, uued võimalused“ selgitab, kuidas põlevkivi kaevandamine aitab kaasa kogu piirkonna arengule. Muuhulgas lähenetakse varasemast palju sisulisemalt aherainele, käsitledes seda kui ehitusmaterjali, mitte jäädet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmas teema „Kuidas Eesti Põlevkivi ja keskkond mõjutavad
teineteist?“ väidab, et keskkonna ja Eesti Põlevkivi võimas vastastikune mõju oli, on ja jääb. Ka siin on viimaks pea liiva alt välja tõmmatud. Enam ei väideta, et mõju on väga väike või olematu, samas saadakse aru, et mõjusid on võimalik vähendada.
Kokkuvõtvalt tundub mulle, et naftatipu saabumise tunnetamine, Eesti energiajulgeoleku vajaduse selge tajumine ning globaalne finantskriis on väga tugevalt muutnud arusaama meie põlevkivitööstuse väärtusest.
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.