Endiselt on lahtine küsimus, millistest
vahenditest maksab Parex banka uus aktsionär Läti riik tagasi endiste omanike
võetud sündikaatlaenud – võimalik, et abi tuleb paluda Rahvusvaheliselt
Valuutafondilt.
2009. aastal tuleb tagasi maksta 543 miljonit latti (veebruaris 192 miljonit ja juunis 351 miljonit), kirjutab tänane majandusleht Biznes Baltija. Seda oludes, kus Läti keskpanga prognoosi järgi riigi SKP kahaneb 3,5-3,9% ning riigi eelarvedefitsiit tõotab käriseda niisama suureks. Läti keskpanga juhi Ilmars Rimsevicsi hinnangul lõpeb tänavune aasta loodetud 0,5%se eelarveülejäägi asemel defitsiidiga, mis võib ulatuda 2,5%le SKPst.
„Kui valitsusel ei õnnestu refinantseerida, on sellel tõsised tagajärjed,“ ütles Rimsevics, lisades, et ei välista tulevikus abi palumist Rahvusvaheliselt Valuutafondilt nagu seda on juba teinud Ukraina, Ungari ja Valgevene.
Rimsevics kinnitas, et latt püsib, ehkki keskpangal on tulnud lati kitsas kõikumiskoridoris hoidmiseks kulutada juba 413 miljonit eurot. Kuuldused sellest, et välispangad enam latti vahetada ei taha, lükkas Rimsevics vihaselt ümber, kirjutas leht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna hääletab Läti valitsus tuleva aasta eelarvet, kus defitsiidiks on kavandatud 1,5% ja SKP languseks 1%.
Seotud lood
Läti keskpank tegi suurima nädalase
kohaliku valuuta ostu viimase kahe aasta jooksul, toetamaks latti peale selle
nõrgenemist.
Parex banka juht Inesis Feiferis
prognoosis, et panga töö normaliseerimiseks kulub kuus kuni üheksa kuud ja
vajadusel tuleb riigil taas Parexile appi tulla, kirjutab biznews.lv.
Läti riik peaks finantskriisi vältimiseks
kiiresti välisabi taotlema, ütles värskelt Läti reitingut langetanud agentuuri
Fitch areneva Euroopa osakonna juht Edward Parker.
Euroopa Komisjon teatas laupäeval, et on
valmis Lätile finantsabi andma tingimusel, et riik astub samme maksebilansi
tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.