Uus mõtteviis aitaks meid

Aastaid on riigi majanduspoliitika seisnenud kasumimaksude (nt ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu) langetamises, mille tulem on haavatav riigieelarve. Tarbimismaksude tõstmine (nt käibemaks, kütuseaktsiis) viiks meid hullemasse olukorda, suurendades riigieelarve sõltuvust tarbimisest veelgi ja hoogustades inflatsiooni, mis ei laseks lähiajal eurole üle minna.

Euro peab olema meie vaieldamatu eesmärk, kui tahame stabiilsust. Madal tulumaks ja õhuke riik, odav tööjõud ja odav energia on Eestis möödanik. Võrreldes Lääne-Euroopa maadega teeme me liig odavat tööd.

Meie majanduspoliitika ootab põhimõttelist muutust. Eesti võimuses ei ole muuta üleilmset majandust, küll saame muutuda ise. Nüüdismajanduse märksõna on loov, innovaatiline, õppiv ühiskond. Innovatsiooni ei tule vaadelda kitsapiiriliselt, see võib toimuda absoluutselt igal tasandil. Nii võib pereisa õhtul salatit hakkides tulla ideele, kuidas seda kiiremini teha. Või töötaja, lihtsate ümberkorraldustega oma töös paremini ettevõtte aega ja ressursse kasutada.

On oluline, et meie ühiskond kaasab iga liikme uuenemisprotsessi, kus uued algatused on teretulnud, kus loovust ja leidlikkust toetatakse. Peame aru saama, et ainult koos toimetades saame liikuda igatsetud kõrgete palkade ja kõrge lisandväärtusega töö poole.

Üha vähemaks jääb töid, kus käsitööoskused antakse üle isalt pojale. Sest on omamoodi kahju, aga me ei saa seda muuta. Andkem siis edasi väärtused: töökultuur ja -eetika, mis on eestlasi läbi sajandite iseloomustanud.

Riik peab senisest oluliselt jõulisemalt soodustama töötajate ja ettevõtjate õppimist ning viima haridussüsteemi vastavusse tööturu vajadustega: vabastades ettevõtted töötajaile tasemekoolituse andmisel erisoodustusmaksust; tagades juurdepääsu teadmistele (kõigi tasemete ümber-, täiendus-, ja e-õpe) kõigis maakonnakeskustes; toetades senisest enam elukestvat ja täiendusõpet.

Usaldame eksperte. Väikeettevõtjal pole alati piisavalt aega, et analüüsida maailma majanduses valitsevaid suundumusi. Tuleb luua Arengufondi, EASi, arenduskeskuste eestvedamisel ülikoole kaasates tööstusharude ümberstruktureerimiskavad, samuti nende arenduspoliitikad. Riikliku majanduspoliitika alused peavad toetuma teadlaste ja ekspertide, mitte ametnike ega poliitikute teadmistele.

Valikuline teadus- ja arendustegevus. Isegi kui kümnekordistaksime kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ei muuda see tõika, et 99,9% maailma teadmistest luuakse väljaspool Eestit. Seega tuleb näha vaeva, et sellest rohkem osa saada. Saame seda teha sageli olemasolevate vahenditega ja võimaldades teadlastel rohkem rahvusvahelistes projektides osaleda. Paljud probleemid vajavad suuremat koostööd ja ELi võrgustikud pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi.

Energiapoliitikal peavad olema selged eesmärgid. Et vähendada meie energiasüsteemi sõltuvust ühest tarnijast, tuleb kiiresti valmis ehitada EstLink II, mis meid kindlamini Põhjamaade energiaturuga liidab. Samal ajal tuleb Euroopa Komisjonis seada prioriteediks Läänemere supervõrgu väljaehitamine, mis annab meie avameretuulikutele ekspordituru ja tagab raskel ajal piisava energiahulga.

Kasvavad taastumatute energiaallikate hinnad ja mure kliima muutuste pärast seavad meie energiasektorile radikaalse väljakutse. Ellu jääb see, kes toodab lisandväärtust vähima energiahulga ja minimaalse keskkonnamõjuga.

Riigi ja eresektori energiasäästu programm. Energiasäästu majanduslik potentsiaal Eestis on 20-30% kogu praegusest energiatarbimisest. Meil on odavam soojustada maju, vahetada välja hõõglambid ja vähendada soojakadusid kui investeerida uutesse elektritootmisvõimsustesse. Ambitsioonikad energiasäästu miinimumnõuded hoonetele, energiamahukate toodete taunimine, energia ja soojuse koostootmine efektiivseimal moel - need on näited tulevikuühiskonna suunal.

Ehk näitab majandusšokk meile koostöö kasumlikkust. Koostöötahteta, igaüks oma asja ajades võime maha matta oma unistuse jõukast, õiglasest ja õnnelikust riigist.