Kui Eesti Euroopa Liiduga liitus,
loodeti 2007. aastaks liituda ka ühtese rahaühiku euroga. Põhjuseks,
miks meil on endiselt käibel kroon peitub järsu kütusehinna kallinemise taga
maailmaturul, mis omakorda kergitas inflatsiooni.
Järgneb Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki kommentaar:
Eesti majandus on iseseisvuse taastamise järel kasvanud väga kiiresti. ELi ja NATOga liitumine andsid kasvuhoole täiendava kiirenduse, suurendades samal ajal ka mitmeid riske. Need riskid on osaliselt realiseerunud. Eesti Panga prognoosi järgi väheneb Eesti majanduse maht paari protsendi võrra nii tänavu kui tuleval aastal.
Eesti majanduse senise eduloo oluline tegur on olnud hästi õnnestunud rahareform ja kindlalt püsiv Eesti kroon. Olen veendunud, et nii, nagu rahareform oli vundamendiks senisele arengule, aitab euro kaasa järgmise arenguetapi õnnestumisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Andres Lipstoki pikemat kommentaari juba homsest Äripäevast.
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.