Swedbank vajab enim raha

Äripäev tegi möödunud reedel eksperimendi, uurides, kui kõrget intressi on pangad nõus 2 miljoni krooni lühiajalise hoiustamise eest maksma.

„Kui te seda teemat kajastate, siis ma kahtlen selles, et me oma parima pakkumisega püsima jääme,“ ütles Swedbank Baltimaade juht Erkki Raasuke. Pangajuhi sõnul on konkurentidest kõrgem intress iseenesest väga uudis ning on hea tunne olla hoiuste turul hetkeks ka parima pakkumisega. Samas viskas ta õhku küsimuse: et kaua meie liidrikoht kestab?

Ülemaailmne finantskriisi tingimustes on pangad muutnud raha laenamisel üksteisele ettevaatlikumaks. Üksteisele ei taheta enam meelsasti laenata ning kui laenatakse siis kõrgema intressiga.

Möödunud nädalal üritasid maailma juhtivad keskpangad baasintressimäärade alandamisega olukorda rahaturul leevendada, kuid eurotsooni pankadevahelise laenu intress Euribor lõi sellest hoolimata uusi rekordeid.

Kui eelmisel aastal laenasid Eesti pankadele emapangad igas kuus keskmiselt 4 miljardit krooni juurde, siis viimase kolme kuu jooksul pole raha Skandinaaviast enam peale tulnud.

„Rahahinnad maailma finantsturgudel on tõusnud ning Eesti pankadel on tõepoolest keerulisem välispankadelt laenu saada,“ tunnistab DnB Nord panga treasury juht Priit Järviste.

„Kui kaupa on vähem saada, siis kauba hind kipub tõusma,“ nentis Raasuke. Kuna riskimarginaalid liiguvad üles, peavad üles liikuma ka hoiustamise intressid. Intressid tõusevad seetõttu, et rahaturud ei toimi.

Kuigi välispankadest Eestisse antavate laenude kasv on pidurdunud, ei ole see Raasukese kinnitusel pannud siinseid panku käibevahendite kogumiseks viimse võimalusena hoiustajate poole vaatama.