Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eegi sõnul tekitavad Eesti elanikud ja siinsed
ettevõtted 2007. aastaga võrreldes vähem jäätmeid, mis võib tuleneda
nii majanduse jahtumisest kui ka jäätmete sorteerimise nõudest.
Eek rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatud jäätmepäeval, et 2007. aastal suurenes jäätmete ladestamine eelneva aastaga võrreldes 9%. "See tuli majanduskasvust ja ehitusbuumist," kommenteeris ta.
2008. aasta esimese kuue kuuga oli aga juba näha, et tänavu tekib mullusest tunduvalt vähem jäätmeid. Tuleval aastal suletavatesse prügilatesse ladustati 16%, nõuetele vastavatesse prügilatesse 24% ja tervikuna 18% vähem kui mullu, rääkis Eek.
"Kindlasti on see ootuspärane, et ladestatakse vähem. On kaks trendi, millest see tuleb: majanduskasvu ja tarbimise vähenemine ning jäätmete liigiti kogumine," ütles Eek.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eek täpsustas, et alles tuleva aasta kevadel saab täpselt öelda, kui palju majanduse jahtumine jäätmeid vähendas.
Seotud lood
Jäätmepõletust katsetav Kunda Nordic
Tsement toob tahket põletusmaterjali sisse Hollandist, kuna Eestis pole
piisavalt jäätmeid võtta.
Majanduslangus on õnn, sest iga kitsikusega
kaasneb võimalus. Reaalset jõukust toodetakse langusperioodil, mitte kasvu ajal.
MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise
Arenduskeskus (LEA) juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile
ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha
ümberlaadimisjaamadeks.
Järgmise aasta algul tõuseb nii juulis
suletavate prügilate saastetasu kui ka jäätmete vastuvõtutasu. Seetõttu on
oodata hüppelist jäätmeveo kallinemist, rääkis tänasel Jäätmepäeval Torma
prügilat majandava Amestop OÜ juhataja Toomas Orumaa.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.