Talijärv: metsatööstuse madalseis on sotsiaalne probleem

„Töökoht arv sektoris on hakanud vähenema, seda on selgelt tunda. Ettevõtteid on hakatud sulgema,“ sõnas Talijärv. „Kuna paljud ettevõtted töötavad just maapiirkondades, on löögid valusamad.“

Ta tõi välja, et kui kevadel räägiti palju sellest, kuidas RMK koondas sadakond inimest, polnud see tegelikult üleriigiline katastroof, kuna inimesed asusid mööda Eestit erinevates kohtades laiali.

„Praegu vaadates, kuidas suured saeveskid on uksed sulgemas või sulgenud, tähendab see, et mingis regioonis ühekorraga jääb tööta 50-100 inimest,“ rääkis Talijärv, „kui nende inimeste peale mõtleme, siis neil on kohustused mitte ainult enda, vaid ka panga ja oma pere ees. Muidugi, tagasilöök ettevõttele on suur, aga ka ta on ka sotsiaalselt suur.“

Talijärve sõnul oli metsatööstuse liitu kuuluvate ettevõtete kogukäive mullu 16 mld krooni, kui lisada sinna veel sektoriga seotud, kuid liitu mitte kuuluvad ettevõtted, tuleb käibeks 20 mld krooni ehk 20% töötleva tööstuse käibest. Ta tõi välja, et järgmisel aastal laekub teoreetiliselt riigieelarvesse füüsilisest isikutest metsaomanikelt tulumaksu 48 mln krooni. 1 mln tihumeetri puidu töötlemine annab 670 mln kr lisaväärtust ja 220 mln kr maksutulu. Kui füüsilisest isikust metsaomanikud raiuksid järgmisel aastal 2005. aastaga võrreldes 25% enam metsa, kasvaks maksutulu riigile 121 mln krooni võrra.